uisk (ingl ferryboat, vn ушкуй), lihtsa raapurjestusega ühemastiline lahtine veesõiduk, mille pikkuse ja laiuse suhe oli esiajal vähemalt 4:1. Uisu vastupidavuse lööklainetuses tagas painduv puuliitmike konstruktsioon.

Kaldutakse arvama, et uisk pärineb läänemeresoomlastelt. 16. sajandil arenes uisk kõrgema parda ja laiema kerega rannasõiduveolaevaks, mis mahutas 50–70 inimest, hobuseid, vankreid, kariloomi, kaupa.

Tuntuimad uisud olid Eesti saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamiseks ehitatud lahtised ühemastilised purjepaadid, 35–60 jalga (10–18 m) pikad ja kuni 20 jalga (6 m) laiad. Uiskudega veeti reisijaid ja kaupa enne aurulaevade kasutuselevõttu. Reisijatele oli uisu päras kipri asukohas kõrgema põrandaga ruum. Väikesel väinal lõpetas uisuühenduse Muhu–Saaremaa tammi valmimine 1895. aaastal. Kuivastu–Virtsu vahel pidasid uisud ühendust 20. sajandi alguseni.

Kirjandus

• O. Loorits. Endis-Eesti elu-olu I. Lugemispalu kaluri ja meremehe elust. Tallinn, 1939
• E. Past. Jooni Eesti mereasjanduse minevikust. Tallinn, 1935
• A. Rullingo. Muhumaa. Tallinn, 2001

MerLe, 1996; RKL, 2007 (A. Viires)