universum (lad 'kõiksus'), makrokosmos, vanemas kirjanduses ka maailm, maailmakõiksus; kosmoloogia uurimisobjektina ajas ja ruumis toimuda võivate sündmuste maailm. Astronoomiliselt vaadeldav universum piirneb Metagalaktikaga (lähiuniversumiga). Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste (meetriline ruum) ja topoloogiliste (topoloogia) omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. 

Universumi mõiste kujunemine on lähtunud nn kosmoloogilistest printsiipidest: universumi ruumilise lõpmatuse printsiibist (Demokritos, 4. sajand eKr), universumi ajalise lõpmatuse printsiibist (Herakleitos, 4. sajand eKr) ning universumi homogeensuse ja isotroopsuse printsiibist (Giordano Bruno, 16. sajandi lõpp). Ettekujutus sellest, kui suur on universum, laienes 19. sajandil Päikesesüsteemilt Galaktikale ja 1920. aastail sellelt Metagalaktikale.

EE 10, 1998