Vändra kihelkond

Vaade Vändra alevikule luteri kiriku tornist 20. sajandi I kümnendil. Esiplaanil Pärnu–Paide maantee, paremal paistab õigeusu kiriku torn

Vändra kirik

Vändra kihelkond hõlmas Pärnumaal nüüdse Vändra alevi ja valla, Kehtna valla kaguosa Eidapere ja Lelle alevikuga ning Käru valla kesk- ja lõunaosa. Vändra kihelkonna ala kuulus 13. sajandi alguses arvatavalt Alempoisi (teise arvamuse järgi Sakala) maakonda, lääneosa (Viluvere ümbrus) Läänemaa Kõrve kihelkonda. Pärast vabadusvõitluse lõppemist 13. sajandil jäi Vändra kihelkond (v.a Saare-Lääne piiskopkonda kuulunud Viluvere) ordu maa-alale Pärnu komtuurkonda, Poola võimu ajal (1561–1617, vaheaegadega) kuulus Pärnu staarostkonda. Vändra kihelkonna ala oli algul Pärnu-Jaagupi ja Tori kirikukihelkonna osa, 16. sajandil oli Lelle mõisa juures Lokuta kabel.

Vändra kirikukihelkond rajati 17. sajandi keskpaiku. 16. ja 17. sajandi vahetusel oli Vana-Vändra mõisas puukabel, 1747 valmis vanal kirikumäel kirikuhoone. Nüüdne kirik valmis 1787. 1840. aastail siirdus 20,9% elanikest (eriti Lelles ja Kärus) õigeusku, Vändras tegutses õigeusu kirik 1868–1951.

Talude päriseksostmine algas 1864. 1895 asutati Vändra Põllumeeste Selts. 19. sajandi lõpus hakati ulatuslikult tegelema veisekasvatuse, sealhulgas tõuaretusega, 1909 asutati Vändras esimene Eesti karjakontrollühing. 19. sajandil rajati Võidulasse Vändra klaasivabrik. 1833 alustas tööd Vändra kihelkonnakool, 1866 asutas Ernst Sokolovski kurttummade kooli.

Vändras on tegutsenud Johann Voldemar Jannsen, Carl Körber, Mats Tõnisson, Anton Jürgenstein, Ernst Särgava jt. 1870.–80. aastail võeti elavalt osa rahvuslikust liikumisest. 1872–82 elas Vändra kihelkonnas Carl Robert Jakobson (ostis 1874 Kurgja talu), aastani 1880 tegutses seal Lilli Suburg. 1914 ilmus ajaleht Vändra Kaja. 1922 avati Vändra Hariduse Seltsi (asutatud 1907) erareaalgümnaasium (aastast 1924 Vändra Põllumajanduse Ühisgümnaasium, 1932 Vändra Majandusgümnaasium). 1920 eraldati Vändra kihelkonnast Käru vald, millest sai Käru kihelkond.

Kirjandus

  • Läbi aegade Vändra radadel. Koostanud J. Holsting. I osa Tallinn, 1991, ja II osa Vändra, 1999

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2011