abüssaal (< kr abyssos 'põhjatu'; ingl abyssal zone, vn aбиссаль, абиссальная зона), ökoloogiline sügavusvöönd merede ja ookeanide bentaalis, ookeani ja mere sügavaim (alates 3000 m-st) põhja piirkond. Abüssaal on enamasti tasane (süvameretasandik), sellel lasuvad eriomased pehmed põhjasetted (süvameresetted). Rõhk on seal ülisuur (300–1100 at), temperatuur püsiv ja madal (0–2°C), vee soolsus ühtlane (harilikult 34,7–34,9‰), päikesevalgust ja taimi ei ole, loomastik koosneb peamiselt käsnadest, ainuõõssetest, hulkharjasussidest, vähkidest, limustest, okasnahksetest ja kaladest, on ka baktereid. Abüssaali pindala (278 miljonit km²) moodustab 77% maailmamere üldpindalast. Eristatakse ka kitsamas tähenduses abüssaali – see on geomorfoloogilises mõttes maailmamere nõo põhi (asub 3000–6000 m sügavuses) – ning ultraabüssaali ehk hadaali – geomorfoloogilises mõttes süvikupõhi (asub sügavamal kui 6000 m). Pseudoabüssaal on epikontinentaalsete merede (s.o mandrite üleujutatud servaalade) ning ääremerede ja ookeanide mandrilava (šelfi) suhteliselt sügav põhjataimestikuta ala. Läänemeres abüssaal puudub.

Loe täiendavalt artiklit abüssopelagiaal.

EE 1, 1985; MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011