maailmameri
Maailmameri ja selle osad
| Ookeanid* | |||||
| Pindala (mln km2) | Keskmine sügavus (m) | Suurim sügavus (m) | Maht (mln km3) | Suurimad looded (m) | |
| Maailmameri | 361,10 | 3700 | 11 022 | 1340,74 | 21 Fundy laht |
| Vaikne ookean | 178,62 | 3980 | 11 022 | 710,36 | 13,0 Penžina laht |
| Atlandi ookean | 91,56 | 3600 | 8 742 | 329,66 | 21 Fundy laht |
| India ookean | 76,17 | 3710 | 7 729 | 282,65 | 11,9 Khambhāti laht |
| Jäämeri | 14,75 | 1225 | 5 527 | 18,07 | 10,0 Mezeni laht |
| * Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni otsusega kannab Antarktika ja 60° ll vahel asuv maailmamere osa aastast 2000 nime Lõuna-Jäämeri (20,33 miljonit km2, sügavus kuni 7235 m). | |||||
maailmameri, Maa hüdrosfääri põhiosa, umbes 70,8% maakera pindalast hõlmav katkematu veekiht; maht 1340,7 km³ (96,5% Maa veevarust), keskmine sügavus 3700, suurim 11 022 m (Mariaani süvikus). Jaotub 4 ookeaniks: Vaikne, Atlandi ja India ookean ning Jäämeri (viimast loetakse sageli Atlandi ookeani osaks). Maailmamere väiksemad osad on mered, lahed ja väinad. Vee keskmine soolsus 35‰, pinnakihi keskmine temperatuur 17,5 ºC, süvavee temperatuur harilikult 2–4 ºC. Vesi liigub maailmameres loodete, merehoovuste ja lainetena. Maailmamere põhjareljeef on keerukas, ookeanide keskmäestikud moodustavad maakera pikimaid mäestikke, saarkaarte jalamil paiknevad süvikud. Maailmameri mõjutab oluliselt Maa soojus- ja veerežiimi (näiteks ühtlustab mandrite kliimat), temas on suuri mineraal- ja toiduaine- ning energiavarusid.
Vaata ka seotud artikleid
VE, 2006; A ja O. Miljon fakti, 2009; muudetud 2011
