Atropatene

Atropatene, ajalooline piirkond ja riik Lõuna-Aserbaidžaanis Urmia järvest idas. Hõlmas tänapäeva Iraani põhjaosa, peamiselt Ida-ja Lääne-Aserbaidžaani ning Ardabili provintsi lõunaosa, samuti Kurdistani ja Sanjani provintsi põhjaosa ning Aserbaidžaani kaguosa (Talõši mäed ja Araksi jõe paremkallas).

Atropatene oli piirkonna muistne kreekakeelne nimi, 4. sajandil eKr seal valitsenud Ahhemeniidide satraabi ja hilisema Meedia asevalitseja Atropatese järgi. Selle hilisemaist muukeelseist vormidest (pärs Āzarbādgān, ar Azarbāigan) on tulnud nüüdne nimi Aserbaidžaan.

Atropatene elanikkonnast moodustasid enamuse iraani hõimud. Keskajal kujunes Atropatenes iraani keelte hulka kuuluv azeri keel, mida kõneldi 17. sajandini. 11. sajandist asendus see aegapidi turgi keelte hulka kuuluva aserbaidžaani keelega. Aseri keele järglaseks peetakse talõši keelt. Valitsev usund oli zoroastrism, antiikautorite järgi oli Atropatene zoroastrismi keskusi, piirkonnas oli üks kolmes suurest templist. Atropatene pealinn oli Gazaka (ka Qazaka, Urmiast kagus), teised suuremad linnad olid Fraspa, Fanaspa ja Aganzana.

Temast põhja pool oli Albaania kuningriik.

Ajalugu

Atropatene alal oli 10.–7. sajandil eKr muistne Manna riik, seejärel kuulus Meedia ja aastast 550 Ahhemeniidide riiki Meedia satraapia osana. Aastast 331 kuulus Makedoonia Aleksandri suurriiki, tema pärandi jagamisel 323 sai eraldi halduspiirkonnaks Media Atropatene, mida valitses Atropates (323–300). Seleukiidide ajast oli sisuliselt isesesev riik, mida valitsesid Atropatese järeltulijad (Atropatiidid). 3. sajandil sõdis Artabazani (ka Artavazd I, 270–220) valitsemisajal korduvalt Seleukiididega. 2. sajandi alguses saavutas suurima geograafilise ulatuse, hõlvates Araksi põhjakalda ja ulatudes Kaspia ääres Kura jõeni (hõlmas ka tänapäeva Nahhitševani). 2. sajandil eKr sõdis Partia, Rooma ja Armeeniaga, pidi loovutama põhjapoolsed alad. Oli seejärel Partia (Aršakiidid) ja umbes 3. sajandist pKr Sassaniidide alam. 7. sajandi keskel hõivas Atropatene Kalifaat.

Aserbaidžaani ajaloolised riigid

Kirjandus

  • И. Алиев. Очерк Истории Атропатены. Азернешр, 1989
  • K. Schippmann. Azerbaijan III: Pre-Islamic History. Encyclopaedia Iranica, vol. 3.1. London: Routledge & Kegan Paul, 1989
  • A. Fazili. Atropatena. Bakuu, 1993 (aserbaidžaani keeles)

Välislingid

EE 1, 1985; muudetud 2015