gleimuld

gleimuld, pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm tüsedune turvastunud rohukamar või metsakõdu. 10–30 cm tüsedune turvas on iseloomulik ainult turvastunud gleimullale.

Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise ja muude mullaprotsesside laadi, profiili ehi­tuse ja muu järgi eristatakse järgmisi gleimullatüüpe

  • glei-rendsiinad (karbonaatsed gleimullad) asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veerežiimiga, kihisemine on huumushorisondis kõr­gemal kui 30 cm
  • leostunud ja leetjad gleimullad (glei-pruunmullad) on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil, millest algab kihisemine, nad on parimad gleimullad
  • küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga (liivadest savideni või mitmekihilised), mullatekkes diferentseerumata profiiliga ning nende väärtus oleneb lõimisest ja põhjavee kemismist.

EME 1, 2008