hanelised

Valgepõsk-laglede parv kultuurrohumaal

hanelised (Anseriformes; vn гусеобразные), ürgset päritolu kõrgestiarenenud lindude selts; kaks sugukonda: ogatiiblased ja partlased. Ηanelistel on paks tiheda udusulestikuga sulerüü, tundlike närvilõpmetega lühike lai saaghambuliste servadega nokk  (paljudel lai) ja lühikesed ujujalad (partlastel on varbad ühendatud ujulestadega, ogatiiblastel on varbad vabad). Päranipunääre on hästi arenenud. Pojad on pesahülgajad. Ogatiiblaste hulka kuulub 3 liiki hõlpsasti kodustatavaid kalkunisarnaseid Lõuna-Ameerikas elavaid linde, nende tiivanukkidel on kaks teravat küünist. Partlaste hulka kuulub umbes150 liiki. Nende elu on suurel määral veega seotud. Üle maailma või paljudes piirkondades on levinud hanelised pardi, vardi, luige, lagle ja hane perekonnast. Paljud hanelised on tähtsad jahimajanduses, osast liikidest on aretatud kodulinde.

• Koos eksikülalistega on Eestis kohatud 42 liiki hanelisi, neist 11 liiki on looduskaitse all, sealjuures on väike-laukhani I kaitsekategooria liik. Hanelistest on Eestis kõige tavalisem ja arvukam liik sinikael-part. Eesti paikneb haneliste rändeteel ja igal kevadel ning sügisel peatub neid väga suurel arvul, osa neist (näiteks valgepõsk-lagle) on muutunud lausa nuhtlusliikideks, kelle lagastatud talivilja- ja rapsipõlde püüab riik rahaliselt kompenseerida.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• merelinnud
• veelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislink

• Hanelised veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)