Jung, Jaan

Jaan Jung (18. XI 1835 Tamme küla, Pilistvere kihelkond – 26. VI 1900 Tamme küla, Imavere vald), koolmeister, kultuuritegelane, arheoloogia- ja ajalooharrastaja.

1854--56 õppis Pilistvere kihelkonnakoolis, sooritas vallakooli õpetaja eksam 1856 ja kihelkonnakooli õpetaja eksami 1869. Halliste koguduse organist 1867–99.  Oli 1857–96 Abja vallas Kaidi koolis õpetaja.

Tegutses aktiivselt eesti rahvuslikes seltsides: oli Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees, Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsis, Karksi karskusseltsis Iivakivi, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutaja ja abiesimees, Halliste Eesti Põllumeeste Seltsi asutaja ja kirjatoimetaja, Õpetatud Eesti Seltsi (aastast 1879) ja Soome Muinasaja-uurimise Seltsi (Suomen Muinaismuisto-Yhtiö; aastast 1885) kirjavahetajaliige, tegi kaastööd Eesti Postimehele, Perno Postimehele ja Sakalale jt väljaannetele.

Tõlkis esimesena eesti keelde Henriku Liivimaa kroonika (ilmus 1881–83). Kirjutas ajalooraamatuid- ja õpikuid. Rakendas aastast 1872 uut kirjaviisi. Koostas kodu-uurimusliku teose „Kodu-maalt” I–IX (Tartu, 1874–79),  tema põhiteos on kolmeosaline „Muinasaja teadus eestlaste maalt”.

Baltisaksa muinsuseuurijate eeskujul hakkas 1874 registreerima, kirjeldama ja kaevama põhiliselt Viljandimaa kivikalmeid ja peamiselt ÕES-i väljaandeis avaldama neid tutvustavaid kirjutisi. 1880 kaevas koos J. R. Aspelini ja O. H. Appelgreniga Sammaste, Taugasalu ja Remsi kivikalmeid. Kaevas Lõhavere linnamäel, mille esimesena seostas Henriku kroonikas nimetatud Lembitu linnusega (1881), hiljem avastas Sinialliku (1882) ja Naanu linnamäe. Tutvustas Eesti ajalugu sarjas „Kodumaalt” (1874–79 ilmus 9 vihikut). Enne X ülevenemaalist arheoloogiakongressi Riias 1896 korraldas Jung kirjasaatjate abil üle-eestilise muististe registreerimise; ise kogus andmeid uurimismatkadel Pärnu-, Viljandi-, Järva-, Ida-Harju- ja Virumaalt.

Maetud Pilistvere kalmistule. Mälestuskivi asub Penuja tee ääres, Abja vallas.

Töid

  • Liiwimaa kuningas Magnus ja Wene Zaar Joann Wassiljewitsh IV ehk tükike Wene- ja Läänemere maade ajalugust aastast 1530 kunni 1584. Tartu, 1874
  • Mönda Isamaa wanust aegust. Tartu, 1874
  • Rootslaste wäljarändamine Hiiumaalt aastal 1781, ja teiste Eestimaal elawa Rootslaste loust aastast 1345 kunni 1800. Tartu, 1875
  • Liiwlaste würst Kaupo, ja sõdimised tema päewil, kui ka Liiwi rahwast ja nende kadumisest siin maal. Tartu, 1876
  • Sõda Wolmari linna al ja Rakwere linna õnnetu kadumine. Tartu, 1876
  • Jutustused Türgi sõaplatsist. Viljandi, 1877
  • Sakala maa ja Wiliandi lossi ja linna aja loust : Lõpetuses mõned Wiliandi maa rahwa wanad jutud. Tartu, 1878
  • Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest. Tartus, 1879
  • Järwa maa ja Paide lossi ja linna aja loust. Tartu, 1879
  • Nurmegunde maa ja Põltsama lossi ja linna aja loust. Tartu, 1879
  • Über einige Altertümer aus dem Kirchspiel Hallist und der Umgegend im Pernauschen Kreise Livlands. Dorpat, 1882
  • Õntsa dr. Martin Luteruse elu lugu : Luteruse 400 aastase sündmise pääwa mälestuseks. Tartu, 1883
  • Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu : Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks. Tartu, 1893
  • Muinasaja teadus Eestlaste maal. I (II) osa : kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. Tartu, 1898; [Faksiimiletr.]. Tallinn, 2000
  • Muinasaja teadus Eestlaste maalt. I, Üleüldine muinasaja kirjeldus. Tartu, 1899
  • Muinasaja teadus Eestlaste maalt. II, Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi. Tartu, 1899
  • Muinasajateadus eestlaste maalt : III, Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn, 1910

Välislingid

EKBL, 1998; EE 14, 2000; muudetud 2013