Karuse kihelkond

Karuse kihelkonnas asuvas Vatla mõisahoones on aastast 1923 töötanud kool

Karuse kihelkond hõlmas Läänemaal nüüdse Hanila valla ja Lihula valla lääneosa. Karuse kihelkonnas (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo, 1218) asus Vatla ehk Linnuse maalinn. Kirikukihelkonda on esimest korda mainitud 1267 (Karissen). 1242–1561 kuulus enamik Karuse alast Liivimaa Ordule ning 15. sajandi lõpuni Lihula, hiljem Pärnu komtuurkonda. Kihelkonnas asus Matsalu ordumõis, maid oli ka Lihula ja (14. sajandil) Padise kloostril. Saastnas elas rootslasi. Enamik mõisu rajati Rootsi võimu ajal. Alates 1860. aastaist siirdus talupoegi Venemaale. Rahvuslikus liikumises osalesid karuselased suhteliselt elavalt. 1880. aastail levis baptism, 1885–86 siirdus umbes neljandik elanikest õigeusku, ehitati Uue-Virtsu õigeusu kirik. Talusid osteti päriseks 1880. aastast 19. sajandi lõpuni; enamik talusid jäi rendikohtadeks.

Heldur Palli. Lääne-Eesti rahvastiku struktuur ja taastootmine (Karuse, 1685–1799). Tallinn, 1984

EE 12, 2003; muudetud 2011