Koeru kihelkond

Koeru kihelkond (sks St. Marien-Magdalenen), hõlmas ajaloolisel Järvamaal osaliselt nüüdse Järva maakonna Koeru valla (koos Koeru alevikuga), Järva-Jaani valla (loodepoolne nurk Ramma mõisa ümbruses) ja Koigi valla (edelanurk Vaali mõisa ümbrusega), Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla (Varangu ja Aavere mõisate ümbrus) ja Rakke valla (Liigvalla, Piibe ja Ao mõisate ümbrus) ning Jõgeva maakonna Jõgeva valla (väike nurk Vägeva mõisa ümbrusega).

13. sajandi alguses seal olnud muinaskihelkonna nimi on teadmata (alal paikneb väike Merja linnamägi). Koeru (Koykele) kirikukihelkonna kohta pärineb esimene teade aastast 1282. Keskajal kuulus enamik maad ordu, Preedi mõis Tallinna piiskopi ja Liigvalla mõis Valkena kloostri valdusse. Talude päriseksostmine algas 1850. aastail (Väinjärvel). 1862 rändas Koeru talupoegi Krimmi. 1873 asutati kihelkonnakool. Rahvuslikus liikumises osalesid koerulased võrdlemisi elavalt. Koeru laulukoor võttis osa Eesti I üldlaulupeost (1869), pärast seda asutati Koeru pasunakoor. 1905 loodi Vaalil revolutsiooniline omavalitsus, selle juhid hukkas 6. I 1906 karistussalk. 1907 asutati Koeru haridusselts, 1913 ehitati alevikku meierei.

Koeru kihelkonna kirik on Koeru Maarja Magdaleena kirik asukohaga Koerus. Seal tegutseb EELK Koeru Maarja-Magdaleena kogudus.

Koeru kihelkonna mõisad

Kihelkonnas oli 23 mõisat: kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ja 2 poolmõisat. Lisaks veel 6 karjamõisat.

Koeru kirikumõis (Pastorat St. Marien-Magdalenen), Aavere rüütlimõis, Ao rüütlimõis, Aruküla rüütlimõis, Ervita rüütlimõis, Kapu rüütlimõis, Karlsruue poolmõis, Liigvalla rüütlimõis, Norra rüütlimõis, Pedaniku (Aruküla) kõrvalmõis, Piibe rüütlimõis, Preedi rüütlimõis, Raigu rüütlimõis, Ramma rüütlimõis, Rõhu (Preedi) kõrvalmõis, Tammiku (Aruküla) kõrvalmõis, Udeva (Norra) kõrvalmõis, Vaali rüütlimõis, Vahu poolmõis, Vao rüütlimõis, Varangu (Liigvalla) kõrvalmõis, Vägeva (Liigvalla) kõrvalmõis, Väinjärve rüütlimõis

Koeru kihelkonna vallad

Aruküla vald (1866–92), Ervita vald (1866–92), Kapu vald (1866–1938), Kuusna vald (1866–92), Liigvalla vald (1866–50), Piibe vald (1866–92), Preedi vald (1866–92), Raigu vald (1866-–93), Ramma vald (1882-–92), Udeva-Norra vald (1866–1912), Vao vald (1866–92), Varangu vald (1866–93), Väinjärve vald (1866–1950).

Aruküla, Ervita, Kuusna, Preedi, Ramma, Vao vald liideti 1892 ja Udeva-Norra vald 1912 Väinjärve vallaga, Piibe vald liideti 1892 Liigvalla vallaga ning Raigu ja Varangu vald 1893 Kapu vallaga. 1938 liideti Kapu valla maa-ala omakorda Vajangu ja Väinjärve valdadega.