Rakke vald

Rakke valla üldandmed
Elanike arv (2011) 1596
Pindala  225,87 km2
Asustustihedus 7,1 elanikku km2 kohta
Vallavanem Andrus Blok
Maakond Lääne-Virumaa

Rakke vald, 2. järgu haldusüksus, asub Lääne-Virumaa lõunaosas; keskus Rakke alevikus.

Valla piirid kujunesid 1950. aastal, kui ühendati Järvamaa Rakke vald ja Virumaa Salla vald. Staatus ennistati 9. IV 1992.

Valla lõunapiir on ühtlasi ka maakonna lõunapiiriks. Naabervaldadeks on põhjas Väike-Maarja ja idas Avanduse vald Lääne-Virumaal, läänes Koeru vald Järvamaal ning lõunas Jõgeva ja Torma vald Jõgevamaal.

Rakke vald on rahvaarvult Lääne-Viru maakonna kolmeteistkümnes ja pindalalt kaheksas omavalitsusüksus.

Rakke valda teenindab Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse Rakke konstaabel ja Ida-Eesti Päästekeskuse Lääne-Virumaa päästeosakond.

Asustus ja rahvastik

Rakke valla elanike vanuseline jaotus
Aasta Vanuserühmad kokku 0–14 15–29 30–49 50–64 65 ja vanemad
2011 1596 241 304 340 349 362
2000 2037 444 286 510 377 420

Rakke vallas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1596 inimest, neist 776 meest ja 820 naist. Valla asustustihedus on suhteliselt väike, ühel ruutkilomeetril elab 7,1 inimest (Eesti keskmine 29,8 inimest, valdade keskmine 11,1 inimest). Valla elanikkond on rahvuslikult homogeenne, 1596 elanikust 1554 on eestlased, 27 venelased ja 15 muust rahvusest. Viimasel aastakümnel on Rakke vallas toimunud pidev rahvaarvu langus, seda nii negatiivse loomuliku iibe (sündimuse ja suremuse vahe) tõttu kui ka suurenenud väljarände tulemusena. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas 2037 inimest, 11 aastaga on oluliselt vähenenud laste ja nooremate tööealiste arv.

Rakke valla asulate skeem

Vallas on 1 alev ja 30 küla. Suurim asula on Rakke (927 elanikku), teised suuremad keskused on Salla (Salla piirkonna keskus) ja Liigvalla, omaette terviklik on Lahu piirkond. Rahvaloenduse andmetel ei elanud 3 külas (Kadiküla, Padaküla ja Villakvere) ühtegi inimest.

Ao, Edru, Emumäe, Kadiküla, Kamariku, Kellamäe, Kitsemetsa, Koila, Kõpsta, Lahu, Lammasküla, Lasinurme, Liigvalla, Mõisamaa, Mäiste, Nõmmküla, Olju, Padaküla, Piibe, Räitsvere, Salla, Sootaguse, Suure-Rakke, Tammiku, Villakvere, Väike-Rakke ja Väike-Tammiku.

Elanike arvu dünaamikat vaata lähemalt artiklist Rakke valla elanike arv asulati.

Loodus

Vaade Emumäe tornist läände

Rakke valla territoorium asub Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu lubjakividest ja dolomiitidest koosneval aluspõhjalisel kõrgustikul. Valla pinnamoodi iseloomustavad moreentasandikud, voored ja otsamoreenid. Valla territooriumil esineb soostunud ja soomuldi, viljakad mullad asuvad peamiselt lääneosas. Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast.

Vald asub peamiselt Pandivere kõrgustiku lõunaosas, üksnes äärmine edelaosa ulatub Endla nõkku, sealne Märdimäe raba kuulub Endla looduskaitsealasse. Paikneb kahel põhjast lõunasse kulgeval suurel vallseljakul (Rakke–Edru ja Tammiku–Salla–Emu­mäe), viimaste vahelisel Onga jõe madalikul, Rakke alevikust läänes ja edelas asuva Põltsamaa jõe ja selle harujõgede vahelisel tasandikul ning kaugemale lõunasse ja kagusse venitatult Pedja jõe piirkonna lauskmaal. Valla lääneosa (Liigvalla ja Ao piirkond) on peaaegu tasane või üsna kergelt lainjas (Nõmmküla, Kõpsta, Piibe piirkond), maastikku ilmestavad oosid (Röövlimägi 98 m ja Seljamägi 89 m).

Rakke valla kaguosas on Pandivere kõrgustiku kõrgeim pinnavorm – Emumägi (166 m); põhja suunas jätkub kõrgendik Tammiku mäena. Emumäe ja ta ümbruse kaitseks on moodustatud Emumäe maastikukaitseala. Valla territoorium asub ka Seljamäe ja Tammelehe hoiualal ning Jäola hoiualal (eesti soojumika püsielupaik).

Rakke valla jõed jäävad Narva–Peipsi vesikonda. Põhja-lõuna suunaliselt voolavad üle Rakke valla territooriumi kolm suurt jõge: läänes Põltsamaa, keskel Onga jõgi ja idapiiril Salla jõgi. Põltsamaa jõgi voolab läbi Ao järve. Valla põhjaosas suubuvad Põltsamaa jõkke Ilmandu ja Nõmme jõgi, keskosas Oraaru ja Edru peakraav. Seljamäe veerelt saab alguse Mustjõgi, mis suubub Endla järve. Seljamäest lõunas paikneb Selja järv ja Emumäest põhja pool Mäiste järv.

Ettevõtlus ja transport

Rakke valla suurim tööandja on avalik sektor, ettevõtetest on suurimad Nordkalk AS (keskmiselt 60 töötajat), OÜ Isotalo ja OÜ Andcar (20 töötajat), väiksemad on OÜ Kiiker, TÜ Rakke Põllumajanduslik Teenindus-Kaubandusühistu, kes tegeleb viljakuivatuse, -sortimise ja -tuulamisega ja OÜ Kettek, kes tegeleb transporditeenuste osutamisega. Äriregistri andmetel tegutseb vallas 73 äriühingut (sh 2 aktsiaseltsi ja 69 osaühingut), mittetulundusühinguid on 15.

Maavaradest leidub Rakke vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Riigimetsamaad haldavad Lääne-Virumaa metskonna Triigi ja Varangu metsandikud.

Valda läbivatest transporditeedest on tähtsamad Piibe maantee ja Tallinna–Tartu raudtee. Valda läbivad Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva ja Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaantee.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Lisaks Rakke alevikus asuvatele haridus- ja kultuuriasutustele on Sallas põhikool ja Lahul algkool ning Sallas ja Lahul raamatute laenutuspunkt ning Liigvallas lugemistuba (vt lähemalt artiklis Rakke valla raamatukogud). Ilmub leht Rakke Kaja. Vallas töötab sotsiaalala spetsialist, on perearstikeskus, hambaravikabinet, apteek ja Tammiku Avahoolduskeskus. Rakke valla elanikke teenindavad Rakvere Haigla Väike-Maarjas või Rakveres asuvad kiirabi brigaadid.

Rakke vallas tegutseb mitu aktiivset mittetulundusühingut ja seltsingut: Rakke Valla Hariduse Selts (kultuuripärandi hoidmine, mälestuskivide paigaldamine, loenguteseeriad, üritused, külalisesinejad), MTÜ Spordiklubi Rakke (Rakke rattamaratoni korraldamine), MTÜ Emumäe Arenduskeskus (Emumäe turismipiirkonna arendamine), MTÜ Koduküla (Lahu piirkonna arendamine), Salla Mõisa Selts, MTÜ Salla Seltsimaja.

Tuntuimad spordiüritused on Rakke rattamaraton ja Emumäe jooks.

Huviväärsused ja turism

Huviväärsed on Liigvalla mõis ja selle looduskaitsealune park (5,6 ha), Piibe mõisapark ning seal kasvavad kaitsealused põlispuud ja Baeri tamm, Tammiku looduskaitsealune park koos parkmetsaga (21,5 ha) ja linnamägi, Rakke linnamägi, Salla mõisa park, Emumägi, Seljajärve puhkepiirkond.

Looduskaitse all on Salla (5,9 ha) ja Emumäe mõisa park (2,7 ha), Lasinurme pargi (1,4 ha) põlispuud, Lammasküla park (3,6 ha) ja parkmets (7,6 ha), Liigvalla mõisa park (5,6 ha), Lammasküla pargis kasvav looduskaitsealune Orjatamm (ümbermõõt 4,52 m ja kõrgus 25 m; kaitse all 1938. aastast), Rakke remmelgas (ümbermõõt 5,14 m), Mõisamaa allikad (Väike-Rakke külas Onga jõe lammil) ja rahvajuttudega seotud Liigvalla Orjakivi (kaitse all 1938. aastast).

Ajalugu

Aasta Sündmus
I a-tuh teine pool Teadaolev asustuse tekkimine siinsel alal. Muistsete linnuste asukohad on Rakke ja Tammiku linnamäel ning Seljamäel.
12.–13. sajand Praeguse Tammiku küla lähistel paiknenud muistsete eestlaste asundus oli tollase Virumaa lõunaosas olnud Lemmu muinaskihelkonna lõunaosa – Pudiviru (ehk Väike-Viru) piirkonna – 14 külast suurim ja tõenäoliselt Pudiviru vanema Tabelinuse asukoht.
1220. aastad Pudiviru aladel rajatakse Simuna (Katkuküla) kirikukihelkond, mis hõlmas enamiku praegusest Rakke vallast.
1241 Taani hindamisraamatus nimetatakse enamikku valla tähtsamatest küladest.
1282 Esimene teade Järva­maal asunud Koeru kirikukihelkonna kohta. Praegune Rakke valla ala asus kihelkonna ida­serval.
1564 Rakke (Racke) esmamainimine kirjasõnas.
1866–67 Moodustatakse Liigvalla ja Salla vald.
1893 Sallaga liidetakse Emumäe, Käru, Kohila, Lasinurme, Mõisamaa, Selli ja Tammiku vald.
1895 Liigvallaga liidetakse Piibe vald.
1907 Liigvallaga liidetakse Räitsvere küla.
1936 Liigvalla vald nimetatakse Rakke vallaks (Järvamaa koosseisus).
1939 Praeguse Rakke valla territooriumil on 33 küla ligikaudu 4000 elanikuga Rakke valla (Järvamaa) talude elanikkond oli 1631 inimest, Salla valla (Virumaa) taludes elas umbes 2000 inimest, ülejäänud elasid Rakke alevikus ja külades (käsitöölised, kooliõpetajad, metsa­töötajad, poodnikud, raudteelased jt).
1945–50 Rakke valla territooriumil on kaks külanõukogu (Ao ja Rakke), Salla valla territooriumil kolm külanõukogu (Emumäe, Käru ja Tammiku).
1948–49 Praegusel Rakke valla haldusalal moodustatakse 20 kolhoosi, millistest korduva liitmise ning ühinemise tulemusena kujuneb Rudolf Pälsoni nimeline sovhoos.
1950 Maakonnad ja vallad likvideeritakse, Rakke, Ao ja Salla valla külanõukogud arvatakse Väike-Maarja rajooni.
1952 Villakvere küla liidetakse Rakke külanõukoguga.
1954 Ao külanõukogu arvatakse Rakke külanõukogu koosseisu. Moodustatakse Salla külanõukogu, kuhu liidetakse Emumäe, Käru ja Tammiku külanõukogud.
1960 Salla külanõukogu ühendatakse Rakke külanõukoguga.
1962 Rakke külanõukogu arvatakse Rakvere rajooni, Väike-Maarja rajoon likvideeritakse.
1975 Rakke külanõukogu territooriumil kõrvaldatakse ametlikust käibest 12 külanime, alles jääb 15 küla.
1990 R. Pälsoni nimeline sovhoos nimetatakse Rakke riigimajandiks.
9. IV 1992 Rakke külanõukogu saab valla staatuse.

  

Rakke valla tuntud inimesi

Rakke vallast on pärit või siin elanud kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer, hüdrobioloog Heinrich Riikoja, Eesti õhutõrje rajajaid Richard Tomberg, stratonaut Ernst Birnbaum, helilooja Ferdinand Mühlhausen, kirjanik ja tõlkija Marta Sillaots, näitekirjanik Hugo Raudsepp, filmioperaator Theodor Luts ja kirjanik Oskar Luts, kirjanik Riho Lahi, kirjanik Heino Väli, kunstnik Georgi Markelov, ooperilauljad Kalju Karask ja Marie Haava, tõlkija Mati Sirkel, poksija Aleksander Kõluvere, suusataja Õnne Kurg ja kergejõustiklane Milde Kade.

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2013