tamm (puu)

Harilik tamm, võrse viljadega

tamm (Quercus), ühekojaliste tuultolmlevate heitlehiste või igihaljaste, enamasti kõrgete puude ja põõsaste perekond pöögiliste sugukonnast; umbes 200–800 liiki põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Heitlehiste ehk suvehaljaste tammede lehed on hõlmised või servast hambulised ning nad on suuremad kui igihaljaste tammede lehed, mis on peamiselt saagja-, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied asuvad kimpudena tavaliselt mitmekaupa rippuvates urbades, emasõied ühekaupa istuvalt või 2–3- (mõnel juhul 5-) kaupa püstisel, lehekaenlas asuval viljaraol. Vili on üheseemneline tõru, mida osaliselt ümbritseb suuruse, kuju ja välispinna poolest varieeruv kuupula ehk lüdi (see võib olla sile, karvane, konarlik, ogaline vms). Tärkliserikkad tõrud on mõnel liigil magu­sad, neid süüakse röstitult ja kasutatakse loomasöödaks. 

Tugevast, kõvast, elastsest, raskest, vastupidavast ja hästi töödeldavast kulumiskindlast puidust val­mistatakse sise- ja välismööblit, parketti, vaate, mitmesuguseid tarbe- ja kunstiesemeid. Puitu kasutatakse rohkesti ka laeva-, silla- ja vesiehituses. Eriti väärtuslikuks peetakse nn musta tamme, mida saadakse tammepuitu pikka aega vees leotades, nii et puidus sisalduvad tanniinid reageerivad vees olevate rauaühenditega ning muudavad puidu mustaks ja veelgi raskemaks. Kuni 10% parkaineid sisaldavast tüvekoorest toode­takse parkaineekstrakti, mida kasutatakse nahatööstuses ja meditsiinis.

Eesti jämedaim tamm – Tamme-Lauri tamm

Vahemere maades kasvava paksu korkja koorega korgitamme (Q. suber) koorest valmis­tatakse pudelikorke, korkveste ja ehitusmaterjale. Paljusid tammeliike ning nende vorme kasvatatakse ilupuuna. Eestis kasvab harilik tamm (Q. robur). Lääne-Eestis (eriti Saaremaal) võib ta puisniitudel olla valdav puu. Sagedamini kasvab tamm koos teiste lehtpuuliikidega (kask, haab, sanglepp, saar, pärn ja vaher), harvemini on tamme puhaspuistuna – tammikuna. Tamme enamusega puistuid on Eestis alla 1% metsamaast. Tamm on väga pikaealine (võib kasvada kuni 1500-aastaseks), põua-, tormi- ja õhusaastekindel, kuid hiliskülmaõrn ning valguse ja kasvukoha mullastiku suhtes nõudlik. Eesti kõrgeim tamm on Sagadi mõisa pargis kasvav 32,6 m kõrgune tamm ja jämedaim Urvastes kasvav Tamme-Lauri tamm. (tüve ümbermõõt 8,25 m). Tamm on eestlaste ja mitme teise Euroopa rahva püha puu. Harilikul tammel on roh­kesti teisendeid ja vorme. Tuntuimad on varapuhkev ja hilispuhkev teisend. Vormidest on tuntuim kitsavõraline püramiidtamm 'Fastigiata'. Eestisse on toodud umbes 19 tamme võõrliiki, neist enim kasvatatakse Põhja-Ameerikast pärinevat, sügisel punaseks värvuvate lehtedega punast tamme (Q. rubra). Harvemini kasvatatakse Lääne-Euroopast pärit soojalembest kivitamme (Q. petraea), Kaug-Idast pärit amuuri tamme (Q. mongolica) ja Põhja-Ameerikast pärit väga väärtusliku puiduga valget tamme (Q. alba).

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (I. Sibul)