Luitsnokk-pardi paar: vasakul emaslind

luitsnokk-part (Anas clypeata; ingl northern shovelers, vn широконоска), umbes varesesuurune haneline pardi perekonnast.

Pikkus 49–52 cm, tiibade siruulatus 70–84 cm. Talle on iseloomulik eest lusikasarnane, külgedele laienev nokk. Jalad on punased, nokk isasel rohekasmust, emasel pruunikas. Hundsulestikus isasel on roheline küütlev peasulestik ning pealtiiva väikesed ja keskmised kattesuled on helesinised. Levinud peaaegu kogu Euraasias ning Põhja-Ameerika lääneosas. Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Pesitseb tiheda rohukasvuga rannaniitudel ja jõeluhtadel. Kurnas on kuni 16 muna. Jahilind.

Eestis on luitsnokk-part ujupartidest arvukuselt teisel kohal. Rohkem kohtab teda Lääne-Eesti ja saarte lagerannikutel ning Emajõe luhtadel. Isased koonduvad sulgima kõrgete taimedega merelõugastele (näiteks Noarootsi ümbruskonnas). Rändlind, saabub aprilli esimesel poolel ja lahkub oktoobris. Eesti punases raamatus (2008) ohulähedaste kategooria nimistus.

Loodud 2011