mesilasenäpp

mesilasenäpp (Merops apiaster; ingl European bee-eater, vn золотистая щурка), siniraaline mesilasenäplaste (Meropidae) sugukonnast mesilasnäpi (Merops; 23 liiki) perekonnast. Levila hõlmab Lõuna-, Kagu- ja (osaliselt) Kesk-Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika.

Parasvöötme mesilasnäpid on rändlinnud, talvitavad Aafrikas, Indias ja Sri Lankal. Pikkus 27–29 cm, tiibade siruulatus 44–49 cm, sulestik värvikirev. Nokk pikk, terav ja veidi kõverdunud. Täiskasvanud isenditel on keskmised sabasuled ülejäänutest pikemad. Sööb suuri putukaid (sealhulgas kimalasi) ja jahib neid sageli ka suurtes kõrgustes purilennul. Häälitseb kaugelekostvalt. Elutseb poolavamaastikel ja avamaastikel, pesitseb koloonialiselt järsakkallastesse uuristatud  pesakoobastes. Pesal puudub igasugune vooderdis. Kurnas on 5–6 säravvalget ümmargust muna. Vanalinnud hauvad kordamööda kuni 20 päeva, pojad kooruvad paljastena ja nad viibivad pesas ligi kuu, pärast seda liiguvad koos vanematega.

Eestis on mesilasnäppi kohatud eksikülalisena.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

Loodud 2011