Siniraag

siniraalised (Coraciiformes; vn pакшеобразные), enamasti troopikas ja lähistroopikas elavate lindude selts; 10 sugukonda, 49 perekonda ning 228 liiki ja alamliiki. Liigirohkeimad sugukonnad on jäälindlased (94 liiki), sarvlindlased (54 liiki) ja mesilasenäplased (26 liiki).

Keskmise suurusega või väikesed linnud, enamikul on pikk nokk ja neljavarbalised jalad. Sulestik jäik ja liibuv, paljudel metalliläikeline ja eredavärviline. Monogaamsed, pesitsevad suluspesas (õõnes, urus, ka hoones). Munad valged ja läikivad. Pojad on koorudes pimedad ja paljad, ei kattu udu-, vaid kohe pesasulgedega, need on vanalindude sulgede sarnased. Mõlemad vanalinnud hauvad ja hooldavad poegi. Osa siniraalisi hoidub suurtesse seltsingutesse.

Eesti linnustikus on siniraaliste seltsist haudelindudena jäälind jäälindlaste, vaenukägu vaenukägulaste (Upupidae) ja siniraag siniraaglaste (Coraciidae) sugukonnast. Siniraag on looduskaitse I, jäälind II ja vaenukägu looduskaitse III kaitsekategooria liik. Kõik kolm on Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooria liigid. Mesilasenäpp on Eestis eksikülaline. Siniraag kuulub 2008. aastast maailma punase raamtau ohulähedaste liikide kategooriasse.

Piltidel on kolm Eesti haudelinnustikku kuuluvat siniraalist.

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2011