Neugrundi meteoriidikraatri arvutimudel

Neugrundi meteoriidikraater asub Soome lahe suudmealal merepõhjas Osmussaarest umbes 6 km kirdes ja Nõvast 10 km loodes. Neugrundi meteoriidikratri tekitas umbes 0,5 km läbimõõduga asteroid, mis Vara-Kambriumis langes muistse Iapetuse ookeani servaala madalmerre (sügavus umbes 100 m) kiirusega 20– 30 km/s. Ülivõimas plahvatus tekitas kraatri (Ø kuni 6 km), mida ümbritsevad lai ringvall (2,5–3 km) ja seda piirav ringmurrang (Ø 20–21 km). Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt mõõdetuna on kuni 9 km. Neugrundi meteoriidikraatri keskosa asukohta tähistab Neugrundi madal, mille kohal on vett vaid 1–10 m (seal on meresõidu ohutuse tagamiseks põhjapoi). Seda paeplatood ümbritseb poolringjalt 30–70 m sügavune ja 200–500 m laiune järsunõlvaline ringkanjon, millest väljapoole jääb 2,5–3 km laiune, 30–60 m kõrguste, kristalse aluskorra kivimitest koosnevate nn oinapeade ahelik. Meteoriidiplahvatusel moodustunud bretšast on liustikujää toimel Lääne-Eestis ja Lääne-Eesti saarestikus umbes 200 km pikkusel ja kuni 50 km laiusel alal kujunenud neugrundbretša levikulehvik.

1995 oletasid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre, et gneissbretšana tuntud rändkivid pärinevad Neugrundi meteoriidikraatrist. 1996 tõestati merepõhja seismilise pidevsondeerimisega kraatrisarnase struktuuri olemasolu ja 1997 veealustelt paljanditelt võetud proovidega ka kraatri meteoriitne päritolu. Kraatri vanus on umbes 535 miljonit aastat.

Vaata ka seotud artiklit

• Eesti meteoriidikraatrid

MerLe, 1996; EE 12, 2003; VE, 2006; muudetud 2011