Rakvere
Rakvere, linn Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjanõlval, Lääne-Virumaa ja Rakvere valla halduskeskus.
Rakveres on maa-, linna-, ja vallavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, päästekomando.
Rahvastik
Rakvere elanike arv | |
1897 | 5 890 |
1922 | 7 660 |
1934 | 10 027 |
1941 | 10 847 |
1959 | 14 296 |
1970 | 17 658 |
1979 | 19 011 |
1989 | 19 822 |
2000 | 17 097 |
2003 | 16 913 |
2006 | 16 698 |
2008 | 16 612 |
2010 | 16 580 |
Eestlasi 1989. a 75% ja 2000. a 85% |
Ajaloolise Virumaa linnadest on Rakveres eestlaste osatähtsus kõige suurem. Venekeelsete elanike arv on kahanenud seal paiknenud NSV Liidu sõjaväeosade lahkumise tõttu. 1989–2000 vähenes Rakvere rahvastik 2725 inimese, sh 406 eestlase ja 2319 muulase võrra. Tööhõiveliste elanike arv vähenes samal ajavahemikul 4000 võrra, s.o üle kolmandiku.
Rakvere elanike vanuseline jaotus | |||||||
Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
arv | % | arv | % | arv | % | ||
1970 | 17 658 | 3694 | 21 | 11 958 | 68 | 2006 | 11 |
1989 | 19 822 | 4117 | 21 | 13 171 | 66 | 2534 | 13 |
2000 | 17 097 | 3179 | 19 | 11 160 | 65 | 2758 | 16 |
Ettevõtlus ja transport
Rakvere töötajate jaotus tegevusalati | ||
1989 | 2000 | |
Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 909 | 135 |
Kalandus | 16 | 12 |
Mäetööstus | 12 | 9 |
Töötlev tööstus | 3 285 | 2152 |
Energia- ja veevarustus | 90 | 130 |
Ehitus | 1 121 | 518 |
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 988 | 1196 |
Hotellid ja restoranid | 220 | 186 |
Veondus, laondus ja side | 1 136 | 538 |
Rahandus | 100 | 93 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 211 | 315 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 743 | 525 |
Haridus | 759 | 525 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 529 | 403 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 996 | 354 |
Muu | 12 | 36 |
Töötajaid kokku | 11 127 | 7127 |
Rakvere tööstussõlm hõlmab ka Roodevälja küla, Näpi aleviku ja Sõmeru aleviku, kus paiknevates AS Rakvere Lihakombinaadis ning puidu- ja metallitöötlemisettevõtetes töötavad paljud rakverelased. Näpis tegutsenud Rakvere linnasetehase ehitas AS Rakvere Viljasalv ümber viljahoidlaks. Linna ettevõtetest suurimad ja vanimad on piiritustehas ja piimatööstus. AS Rakvere Piiritustehas läks 2009. aastal pankrotti, 2010. aastal alustas uus omanikfirma – OÜ Estonian Spirit Rakveres taas piirituse tootmist, kavas on hakata tootma ka süütegeeli ja aknapesuvedelikku. AS Rakvere Piima omandas 2007. aastal Maag Gruppi kuuluv AS Maag Piimatööstus. Paljud rakverelased leiavad tööd puidu- ja mööblitööstuses. JELD-WEN Eesti AS toodab 2003. aastal käiku antud uues tehases peamiselt siseuksi ja ukselenge (tehas annab tööd 650 inimesele). Puitu töötleb ka AS Rakvere Metsamajand (freesprussmajad ja nende detailid) ning mitu väikeettevõtet, mööblit valmistab AS Virumaa Metsatööstus, AS Rakiste Tehas toodab metallkonstruktsioonide kõrval ka metallkarkassiga aiamööblit. Rakvere jaoks uus tööstusharu on elektroonikatööstus (Electro-Hill Eesti AS). Traditsiooniline tööstusharu on õmblus- ja tekstiilitööstus. Õmmeldakse pealisrõivaid (AS Virulane), toodetakse kodu- (AS Henrietta) ning linast sisustus- ja saunatekstiili (OÜ Liliina). Rakvere tuntuim jaekaubandusettevõte on Oleg Grossile kuuluv AS OG Elektra (ettevõttel on Eestis kokku 35 toidu- ja esmatarbekauplust). OG Elektra kontserni kuuluv AS OG Elektra Tootmine varustab kauplusteketti (Grossi Toidukaubad) kulinaaria-, vorsti-, pagari- ja kondiitritoodetega. Tuntud kondiitri- ja pagaritoodete valmistaja on AS Pihlaka, kelle Parkali tänaval asuvas hoones on tootmistsehh, kontor ja 55-kohaline kohvik. Rakveres on registreeritud 9 majutusettevõtet (kokku 528 voodikohta). Hotelle on 4, neist suurimad ja tuntuimad on Aqva Hotel ja Spa (150 voodikohta, spaateenused) ja Wesenbergh (85 voodikohta, ka samanimeline restoran).
Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, sealt lähtuvad maanteed Rannapungerjasse, Mustveesse, Jõgeva kaudu Tartusse ning Tapa ja Paide kaudu Pärnusse. Tallinna–Narva maantee möödub Rakverest põhja poolt (linna piirilt on nii Arkna kui ka Näpi teeristini 3 km).
Haridus, kultuur ja tervishoid
Haridus. Rakveres on 4 gümnaasiumi (Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Eragümnaasium ja Rakvere Vene Gümnaasium, 2009/10. õa kokku 2130 õpilast), Rakvere Linna Algkool ja Rakvere Põhikool, erivajadustega laste Rakvere Lille Kool (kokku 374 õpilast) ning täiskasvanute Rakvere Õhtukeskkool. Kutseharidust annavad Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori Rakvere õppekeskus (88 õpilast), Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž (alushariduse õpetajad, sotsiaaltöö ja riigiteadused; 240 õpilast) ja Rakvere Ametikool (913 õpilast), huvialaharidust Rakvere Spordikool (493 õpilast), Rakvere Muusikakool (210 õpilast) ja erahuvikoolid (kultuuri- ja haridusselts Kaur, tantsu- ja kunstikool Athena, esteetika- ja tantsukool, Juhan Kunderi Seltsi rahvakool ja muusikakool Rajaots). Tegutseb kaks munitsipaallasteaeda, üks eralasteaed ja Rakvere Linna Algkooli lasteaed (kokku 789 last).
Kultuur. Peamised kultuuriasutused on Rakvere Teater (2003. aastast töötab teatri väikeses saalis ka Rakvere Kino), Rakvere Rahvamaja, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ning SA Virumaa Muuseumid, mille Rakveres asuvad filiaalid on Rakvere Näitusemaja, Rakvere Linnus-Muuseum ja Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum.
Tervishoid. Suurimad tervishoiuasutused on AS Rakvere Haigla (158 voodikohta) ja OÜ Rakvere Hambapolikliinik. 2010 töötas linnas 13 perearsti ja hulk eriarste. 40-kohaline Rakvere Hooldekodu on eraomanduses, mittetulundusühinguna tegutsevad Rakvere Laste Hoolekanne ning päevakeskus Kirilill. Sotsiaalabikeskuses tegutsevad eakate, laste ja psüühiliste erivajadustega inimeste päevakeskused.
Usuelu. Rakveres on luterlik Kolmainu ja õigeusu Jumalaema Sündimise kirik, oma palvelad on metodisti kiriku ja Seitsmenda Päeva Adventistide Rakvere kogudusel. Matmispaigad on Linnakalmistu ja Tõrma kalmistud.
Linnaehitus
Linna territooriumi (10,64 km2) lääneosas on põhja–lõuna-sihiline oos Vallimägi (109 m ü.m). Selle põhjaotsal paikneb renoveeritav Rakvere linnus, lõunaosas on parkmets Rakvere tammik (Rakvere tammiku maastikukaitseala, lisaks on Vallimäest veel 11 ha kaitse alla võetud). Metsad on ülekaalus ka linna lõunaosas: Tartu maanteest läänes Palermo, idas Lilleoru ja Seminari mets (kokku on metsa 152, 2 ha). Linnas on 3 parki: Vallimäest põhjas paikneb endine Rakvere mõisa park Rahvaaed ehk Rahvapark (9,1 ha; looduskaitse all), Südalinna lähedal Vabaduse park ja Rakvere Kolmainu kiriku juures Kiriku park.
Maastikku ilmestavad tiigid. Suurimad ja kauneima kujundusega Rahvaaia tiigid on rajatud survelisele põhjaveele. Lilleoru metsast algavast Soolikaojast (linna keskel umbes 1,5 km ulatuses suunatud maa alla) ja sellesse suubuvatest allikatest ammutatakse vett kuuele tiigile.
Linnavalitsuse ja linlaste suhtekorralduse huvides on Rakvere jaotatud 19 linnaosaks, nende vanemad töötavad ühiskondlikel alustel. Enamik linnaosade nimesid on ajaloolised. Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa – Vanalinn, Südalinn ja Õpetaja Heinamaa. Keskajast pärinev Vanalinn hõlmab Vallimäe, selle idajalamil paikneva Pika tänava piirkonna ning põhjas kunagise Rakvere mõisa südame koos Teatrimäe ja Rahvaaiaga. Seal asuvad linna- ja maavalitsus, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater, kino, kirik, palju mälestusmärke jms. Südalinn (C. R. Jakobsoni, Tallinna, Võidu ja Tuleviku tänava vahemik) on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, politseijaoskond ja bussijaam.
Tihedalt hoonestatud Südalinnale on laienduseks avarama planeeringuga Õpetaja Heinamaa (minevikus oli seal kirikuõpetaja heinamaa), kus asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee ning spordirajatised ja -asutused. Neis kolmes linnaosas paiknevad (peale paari erandi) linna üldharidus- ja huvialakoolid. Rakvere põhja- ja kirdeosas kahel pool raudteed asuvatest linnaosadest on Moona-, Lille- ja Kukeküla elu- ja tööstus-, Lennuvälja ja Roodevälja aga põhiliselt tööstus-, veondus- ja laonduspiirkonnad. Tööstus- ja laondusettevõtteid on ka edelas Rägavere tee ääres asuvas Seminari linnaosas. Ülejäänud linnaosad on valdavalt elurajoonid.
Rakvere linnaosad
Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisaküla, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa
Peamised arhitektuurimälestised on Rakvere linnus ja Rakvere Kolmainu kirik. 18. sajandist on säilinud mõisaait (Eesti 18. sajandi mõisaarhitektuuri stiilseimaid ehitisi), ameti- ja kohtuhoone (1780. aastate II pool, nüüd muuseumihoone; arhitekt Johann Mohr), linnavalitsuse hoone (1793) ja kodanikumaja Tallinna tänav 6 (1785, ümber ehitatud 1913 ja 1960), 19. sajandist Vallimäe tuulik (5-korruseline Hollandi tüüpi tuuleveski). Tallinna ja Pika tänava ümbruses olev vanalinn moodustab aastast 1973 ühtse arhitektuuriansamblina kaitseala (9,4 ha). 20. sajandi algul valmisid Rakvere Õpetajate Seminari hooned (1913–15, arhitekt A. Kieselbasch; nüüd Rakvere Ametikool). Kui Rakvere oli saanud maakonnalinnaks, ehitati 1920.–30. aastail kesklinna mitu ühiskondlikku hoonet: turuhoone (1926–28, arhitekt Ferdinand Adoff; Eesti esinduslikemaid), teatrihoone (1928–40, arhitekt Johann Ostrat, täiendusprojekt 1938, Tõnis Mihkelson), pangamaja Turuplats 2 (1932–33, F. Adoff) ja funktsionalistlik koolihoone (1938, Alar Kotli; nüüd Rakvere Gümnaasium).
Hilisematest ehitistest väärivad esiletõstmist haigla kirurgia- ja sünnitushoone (1985, arhitekt Ilmar Puumets), bussijaam (2000, Margit Mutso, Madis Eek), elamu Õie tänav 14 (2000, Vilen Künnapu), ärihoone Laada tänav 15 (2001, Peeter Pere), ärihoone Laada tänav 6 b (2002, Indrek Oll), uus turuhoone (2002, M. Eek) ning põhikooli juurdeehitus Tartu tänav 4 (2002, Raul Kull), samuti Rakvere jalakäijate promenaad (2002, Ell Väärtnõu). 2004. aastal sai valmis Rakvere Spordihoone (arhitekt Andres Kask).
Linna haljasaladel on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1937, kujur Aleksander Eller) ja Juhan Kunderi (1938, Roman Haavamägi) mälestussammas, linnakalmistul Jakob Liivi (1938, August Vomm) hauatähis. Vabadussõjas hukkunud 644 virulase mälestuseks on Ausambamäele püstitatud monument (1925, kujur Amandus Adamson; purustati 1940, ennistati 1992) ja Nõukogude ajal Virumaalt küüditatutele Tammikus mälestusmärk „Okaskroon” (Allan Murdmaa).
Rakvere Vallimäel tehtud arheoloogilistel kaevamistel (Toivo Aus) on avastatud 2.–1. sajandist eKr pärineva asula jäänuseid (riipekeraamika jm). I aastatuhande alguseks oli asula juurde rajatud nõrkade kaitseehitistega (puidust tarad, vallid ja kraavid) muinaslinnus Tarvanpea, mis läks 1220 taanlastele, kes hakkasid sinna rajama kivilinnust (Rakvere linnus).
Ajalugu
Esimest korda on taanlaste uut tugikohta mainitud 1252 (Wesenbergh, s.o Tarvanpea keskalamsaksa keeles); nime Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Novgorodi Rakovor). 1302 sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õiguse. 1346 müüs Taani kuningas Eestimaa (koos Rakverega) Saksa Ordule, kes 1347 omakorda pantis selle Liivimaa Ordule. Ordu ehitas lihtsast ringmüürlinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil (nüüdne Teatrimägi) ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed. Vene-Liivimaa sõjas oli Rakvere 1558–81 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada. Seejärel oli linn rootslaste käes ja 1602 läks kolmeks aastaks poolakatele, kes 1605 linnuse purustasid. 1618 läänistas Gustav II Adolf Rakvere linnuse ja 1631 ka linna Madalmaade saadikule Reinhold von Brederodele. Linlaste vastuseisust hoolimata jäi Rakvere mõisana (härrastemaja rajati kloostri varemeile) Brederodede ja aastast 1669 Tiesenhausenite valdusse; 1685 redutseeriti Rakvere Rootsi riigile. Põhjasõjas 1703 mahapõlenud Rakvere läks 1710 Vene riigi valdusse, kuid tagastati 1728 Tiesenhausenitele. 1783 muudeti Rakvere kreisilinnaks. Rakvere hakkas hoogsalt kasvama pärast Balti raudtee valmimist (1870), tekkis uusi linnaosi (lõunas nn Kondivalu ja raudteejaama ümbruses Kukeküla), suurenes eestlaste osa (1876 asutati Viru Eesti Selts Kalevipoeg), 1914 läks linnavalitsus eestlaste kätte. 7. VIII 1941 – 20. IX 1944 oli Rakveres Saksa okupatsioon. Teise maailmasõja ajal hävis 1944 umbes neljandik linnast. 1950–90 oli Rakvere samanimelise rajooni keskus.
Kirjandus
- Rakvere 1226–1976. Tallinn, 1976
- O. Kirss. Ajalooline tõde Rakverest. Rakvere, 1991
- K. Saaber. Rakvere lugemik. Rakvere, 2002
- O. Kirss. Rakvere ajalugu. Tallinn, 2003
Välislingid
EE 12, 2003; muudetud 2011