Tapa
 |  |
 |
| Tapa üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 6371 |
| Pindala (2011) | 17,4 km2 |
| Linna õigused | 1926 |
| Vallavanem | Alari Kirt |
| Maakond | Lääne-Virumaa |
Tapa, vallasisene linn Lääne-Virumaa läänepiiril.
Tapa vallavalitsuse keskus. Tapal on konstaablijaoskond, päästekomando. Endises sõjaväelinnakus asub Eesti kaitseväe Kirde Kaitseringkond.
Paikneb Valgejõe ürgoru läänekaldal paealuspõhjalisel moreenitasandikul. Vastu Tapa linna põhjapiiri ulatub Ohepalu looduskaitseala. Jaama pargis kasvab kaks kaitsealust põldvahtrat.
 Tapa kesklinn |  Tapa veetorn |
Rahvastik
| Tapa elanike arv | |
| 1900 | 642 |
| 1922 | 2 398 |
| 1929 | 3 704 |
| 1932 | 4 355 |
| 1934 | 3 751 |
| 1939 | 3 817 |
| 1943 | 3 792 |
| 1959 | 7 877 |
| 1966 | 8 587 |
| 1970 | 9 797 |
| 1979 | 10 851 |
| 1989 | 10 439 |
| 1993 | 8 795 |
| 1994 | 8 244 |
| 1995 | 8 068 |
| 2000 | 6 800 |
| 2003 | 6 664 |
| 2006 | 6 559 |
| 2008 | 6 458 |
| 2010 | 6 371 |
Tapa elanikest on umbes 60% eestlased ja 40% muulased. Raudteesõlme ja sõjaväelinnaku tõttu on Tapa olnud pikka aega peamiselt raudteelaste ja sõjaväelaste linn. Linna elanike arv vähenes oluliselt Vene sõjaväelaste lahkumise tõttu 1990. aastatel.
Tapa jaamahoone
| Tapa elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 10 439 | 2315 | 22 | 6968 | 67 | 1156 | 11 |
| 2000 | 6 765 | 1266 | 19 | 4280 | 63 | 1219 | 18 |
Majandus ja transport
Nõukogude aja lõpuni seondus enamik töökohti Tapal raudteesõlme ja linnas asunud sõjaväega. Peamiselt sõjaväelennuväljast lähtus Eesti üks suurimaid õlireostusi: umbes 11 km2 suurusel alal täheldati maapinnas vaba lennukikütust (näiteks Piiri tänava kaevudesse tuli petrooleum). Suur osa joogivett tuleb mujalt sisse tuua. Olulised reostajad olid ka veduridepoo ja vagunidepoo. Nüüdseks on Tapa sotsiaalmajanduslik seisund nii ettevõtete kui ka elanike tööhõive osas oluliselt muutunud. Ka praegu on tööhõives tähtis koht raudteel (AS Eesti Raudtee), kuid olulised on ka logistika- ning teenindus- ja kaubandusettevõtted. Suured tööandjad on sõiduautode väljalaskesüsteemide ja nende komponentide väljatöötamise ja tootmisega tegelev Universal Industries OÜ (annab tööd 100 inimesele, 98% toodangust eksporditakse) ning puidutöötlemisettevõtted OÜ Tapa Mill ja OÜ Tapa Puit. Tapa endises leivatehases toodab alates 2006. aastast kaubamärgi Hagar all pagaritooteid AS Hallik.
Tapa on tähtis raudteesõlm, sealt hargnevad raudteed Tallinna, Narva ja Tartu. Linna läbib Rakvere–Paide–Pärnu maantee. Tapa asub Tallinnast 77, Tartust 112, Narvast 133 ja maakonnakeskusest Rakverest 32 kilomeetri kaugusel.
| Tapa töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 273 | 27 |
| Töötlev tööstus | 901 | 330 |
| Energia- ja veevarustus | 48 | 54 |
| Ehitus | 252 | 181 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 428 | 310 |
| Hotellid ja restoranid | 169 | 46 |
| Veondus, laondus ja side | 1701 | 870 |
| Rahandus | 28 | 9 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 167 | 96 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 769 | 149 |
| Haridus | 434 | 197 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 377 | 163 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 235 | 94 |
| Töötajaid kokku | 5782 | 2551 |
 Militaarreostuse seminarist osavõtjad 8. septembril 1992 Tapal. Kaevust pumbatud vesi on süttinud |
Haridus ja kultuur
Haridus. Haridusasutusi on Tapal 4: Tapa Gümnaasium (2002/03. õa 745, 2009/10. õa 623 õpilast), Tapa Vene Gümnaasium (426, 252 õpilast), Tapa Muusikakool (selle juures tegutseb kammerkoor) ja Tapa Erikool (65, 46 õpilast). Täiskasvanute koolitusega tegeleb mittetulundusühing Tapa Arenduskoda. Lasteaedu on 2 (Vikerkaar ja Pisipõnn).
Kultuur, sport ja usuelu. Tapa Kultuurikojas tegutsevad käsitööringid, segakoor Leetar, pensionäride klubi ansambel Kanarbik, rahvatantsurühmad Tulised Tuulutajad ja Eideratas ning Tapa Linnaorkester. 1994 avati Tapa Muuseum ning 2001 avas uksed renoveeritud Tapa Linnaraamatukogu. Spordielu korraldab Tapa Spordikeskus. Sotsiaalhoolet pakub Tapa Hooldekodu. Tervishoiuasutustest tegutseb apteek, perearstikeskus ja Tapa haigla. Sotsiaalteenuseid osutavad sotsiaalkeskus, päevakeskus ja noortekeskus. Linnas tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tapa Jakobi Kogudus, Tapa Baptisti Kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Püha Ristija Johannese Kogudus ja Eesti Metodisti Kiriku Tapa Kogudus.
Tapa valla ajalehed Sõnumed (eestikeelne) ja Tapaskije Vesti (venekeelne) ilmuvad kord kuus.
 Tapa Kultuurikoda |  Tapa spordikeskus |  Tapa Metodisti kirik |
Linnaehitus
Suur osa südalinnast hävis Teises maailmasõjas (1941), uusehitistega tänavastik on korrapärane. Linna keskus asub raudteejaamast lõunas. Valdab madalhoonestus, linna lääneserva rajatakse Eesti suurimat sõjaväelinnakut. Linna ilmestavad Ristija Johannese kirik (1904), Jakobi kirik (1932), raudteejaama hoone (1910–28), nüüdne Vene Gümnaasiumi hoone (1939), kaubamaja (1966) ja mälestusmärk „Eestimaa ärkab”.
Skulptuur „Eestimaa ärkab” Jakobi pargis (autor Kalju Reitel)
Ajalugu
Tapa sõjaväelinnak septembris 1992
Tapa linn on saanud nime Tapa küla (1482, Tappes) ja mõisa (1629, Taps) järgi. 1870 rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1876 sai Tapa seoses Tartu haruraudtee valmimisega raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik. 1917 sai Tapa alevi, 1926 linna õigused. Kooliharidust antakse Tapal aastast 1839 (külakool), nüüdse Tapa Gümnaasiumi eellane on 1919 avatud ühisreaalgümnaasium. 1889–97 töötas Tapal Heinrich Kolshorni Eestimaa lihasaaduste vabrik, 1928–32 ajakohane eksporttapamaja. 3.–4. VIII 1941 hävis suur osa südalinnast hävituspataljonlaste süüdatuna. Nõukogude lennukid pommitasid Tapat 18. III 1944. 1950. aastani kuulus Tapa Järvamaasse, oli seejärel aastani 1962 Tapa rajooni keskus, 1962–64 kuulus Paide rajooni. Aastast 1968 kuuluvad Tapa piiresse ka linnast läänes ja lõunas paiknevad endise Tapa mõisa alad, mida aastani 1993 kasutas Nõukogude armee. Tapa valla moodustamisel 16. VI 2005 liitus senine omavalitsusega Tapa linn Tapa vallaga vallasisese linnana.
Välislink
EE 12, 2003; XX sajandi kroonika, IV osa, 2007; muudetud 2011
