Ruhnu seenestik. Ruhnul on leitud 601 liiki seeni (2005. aasta seisuga). Seenestik on haruldusterohke ja siin on Eesti jaoks avastatud palju uusi liike. Suur osatähtsus on olnud lamapuidul kasvavatel puidulagundajatel seentel, sest pärast 1969. aasta novembrimaru jäi metsadesse vedelema väga palju puitu, mis soosis vastavate seente liigilist ja isendilist rohkust. Kuigi saarel on olnud hiljemgi torme, ei ole nende ulatus nii laastav, metsa on hävinud vähem ja seetõttu on lamapuidu seenestik vähenemas.

Rohkesti kasvab headel seeneaastatel söögiseentest puravikulisi (eriti kivipuravikke), kukeseeni, pilvikuid, riisikaid ja timpnarmikud (Hydnum). Söögiseenena on tuntud ka kopsservik (Pleurotus pulmonarius), kes kasvab lehtpuudel.

Puudel kasvavaid seeneliike on arvukaimalt sanglepal (Alnus glutinosa) – 67 liiki. Pihlakail on leitud 30 liiki. (Ruhnu saare seenestiku ülevaatliku käsitluse, sealhulgas seente nimekirja peremeespuuliikide kaupa leiab Estonia Maritima 7. väljaandest.)

Ohustatud seeneliigid. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus on Ruhnu seentest ohualtidena pruunikas mütsnarmik (Bankera fuligineoalba; LK III; kasvab palu- ja nõmmemetsades) ja lodutarjak (Rigidoporus crocatus; kasvab soostuvates metsades). Ohulähedased on peajas kedristõlvik (Cordyceps capitata; kasvab maapinnal) ja valge sirmik (Leucoagaricus nympharum; LK II; kasvab arumetsades). Kõikjal Eestis äärmiselt ohustatud lõhepoorikut (Erastia salmonicolor) pole enam Ruhnult leitud ja ta on saarel ilmselt välja surnud.

Harilik murumuna	Soomustindik	Punane kärbseseen
Suur sirmik	Kukeseened	Külmaseened

Vaata ka seotud artikleid

Tuulepesad ehk tuuleluuad on seente tekitatud, enamasti on tegu Taphrina perekonna liikidega.

• Eesti kaitsealused liigid
• Eesti seenestik
• Ruhnu metsad
• Ruhnu seente seireala

Loodud 2014