Seente tüübid ja arenemine eosest

seened (Mycota, Fungi), elusolendite suurrühm (riik), mille isendid koosnevad seeneniitidest (hüüfidest), paljunevad eostega ning toituvad heterotroofselt (eritavad ensüüme, mis lagundavad orgaanilist ainet, tekkinud lahus absorbeerub seene organismis). Seened on enamasti hulkraksed, liikumatud, piiramatu kasvuga, nende rakuseinad sisaldavad kitiini, neil ei ole plastiide ega fotosünteesivaid pigmente.

Seened eristusid evolutsiooni vältel loomariigist umbes miljard aastat tagasi. Maailmas tuntakse seni ligi 100 000 liiki seeni, tõe­näoliselt on neid üle 1,2 miljoni. Eluviisi järgi eristatakse surnud orgaanilisest ainesest toituvaid saprobionte, elusatel taimedel, harvemini loomadel elavaid para­siite ning taimedega sümbioosis kasvavaid seeni. Vii­mastest on levinuimad samblikke (seene ja vetika liitorganism) moodustavad seened (lihheneriseerunud seened, maailmas üle 18 000 liigi) ja koos taimejuurtega mükoriisat moodustavad liigid. Kõik Eestis kasvavad puhmad, põõsad ja puud saavad areneda ainult mükoriisat moodustades.

Seeni on 4 hõimkonda: viburseened (Chytridiomycota), ikkesseened (Zygomycota), kottseened (Ascomycota) ja kandseened (Basidiomycota). Seente hulka on arvatud ka protistidele lähedasi mitmesuguse päritoluga ja tegelikult omaette eluriiki kuuluvaid esiviburlasi (Stramenopila; nt ebajahukasted) ning ainuraksete (Protozoa) riiki kuuluvaid limakuid ehk limaseeni.

Eestis on ilmselt vähemalt 7000 seeneliiki, seni on leitud ligi 5000 (umbes 800 moodustab samblikke), neist 30 on looduskaitse all. Taimehaigusi põhjustavaid liike on umbes 200, hästi ära­tuntavaid söögiseeni üle 60, mürgiseid seeni 200 (eriti ohtlikke 4). Tavakeeles nimetatakse seenteks peamiselt kand- ja kottseente mõne sentimeetri kuni 0,5 m läbimõõduga viljakehasid, mis kasvavad mullas, kõdus või puidus areneval ulatuslikul seeneniidistikul ehk mütseelil. Seente mitmesuguse kujuga viljakehad on tihedalt põimunud hüüfidest moodustised, millel arenevad eoskotid (kottseentel) või eoskannad (kandseentel). Seened osalevad aineringes orgaanilise aine lagundajana, neid kasutatakse antibiootikumide tootmisel ja kääritajana (pärmseeni), paljusid makroseeni tarvitatakse söögiks.

VE, 2006; EME 2, 2009 (E. Parmasto)