Rumeenia, Rumeenia Vabariik, riik Euroopas Doonau alamjooksul. Põhja- ja keskosas ümbritsevad Karpaadid (Moldoveanu 2544 m) Transilvaania platood, lääne- ja lõunaosa on madalamad. Mägedes mets, Doonau deltas roostik. Leidub kivisoola, maagaasi, naftat ja metallimaake. Mõõdukalt mandriline kliima. Rahvastikust 90% rumeenlased, 7% ungarlased, 2,5% mustlased ja 0,3% sakslased; usklikest 87% õigeusklikud, 7,5% protestandid. Tööstus-põllumajandusmaa, põhiharud on masinaehitus, metallitööstus, keemia- (sealhulgas naftakeemia), toiduaine-, kerge- ja puidutööstus ning mäetööstus (nafta, maagaas, metallimaagid) ja metallurgia. Kasvatatakse maisi, nisu, kartulit, suhkrupeeti, köögi- ja puuvilja, peetakse veiseid, sigu, kitsi ja linde. Majanduslikult tähtis on Doonau (liiklus, kalapüük, pilliroog). Väljaveokaubad: tekstiili, jalatsi ja nahatööstuse tooted, metallitooted, masinad, seadmed. – Rumeenia alal on elanud traaklased. 7.– 6. sajandil eKr asusid Musta mere rannikule kreeka kolonistid, steppidesse saabus sküüte ja kelte. 1. sajandil pKr tekkis Daakia riik, mis 106 langes Rooma võimu alla ja romaniseerus. Suure rahvasterändamise ajal 6.–7. sajandil asus Daakiasse slaavlasi, kes 7.–10. saandilj sulasid valahhi rahva – rumeenlaste esivanemate – hulka. 1324 tekkis Valahhia ja 1359 Moldova vürstiriik, mis 15.–16. sajandil sattusid sõltuvusse Türgist. 1774 hõivas Austria Moldovale kuulunud Bukoviina, 1812 liideti Venemaaga Bessaraabia. Türgi andis 1829 Moldovale ja Valahhiale autonoomia, 1859 said nad ühise vürsti ja liitusid 1861 Rumeenia riigiks. 1877 sai Rumeenia iseseisvaks. II Balkani sõjas hõivas Rumeenia 1913 Bulgaarialt Lõuna-Dobrudža. I maailmasõjas sõdis Rumeenia aastast 1916 Antandi poolel, sai lüüa ja okupeeriti. 1918 hõivas Rumeenia Venemaalt Bessaraabia. Pärast I maailmasõja lõppu liidendas Rumeenia ka Transilvaania ja Bukoviina. 1940 hõivas NSV Liit Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Viini arbitraaži põhjal loovutas Rumeenia Ungarile Põhja-Transilvaania ja Craiova leppe alusel Bulgaariale Lõuna-Dobrudža. II maailmasõjas oli R. Saksamaa liitlane ning sai tagasi Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 1944 sattus R. NSV Liidu mõjuvõimu alla ja kuulutas sõja Saksamaale, taastati 1941. aasta piir. Rumeenia sai Ungarilt tagasi Põhja-Transilvaania. Kehtestati rahvademokraatlik režiim. 1965–89 oli võimul Nicolae Ceauşescu. 21.– 22. XII 1989 toimus rahvaülestõus, Ceauşescu hukati. Võimule tuli Rahvuslik Päästerinne eesotsas Ion Iliescuga (sündinud 1930), kes kehtestas mitmeparteisüsteemi. President on aastast 2004 Traian Băsescu (sündinud 1951). Aastast 2004 NATO liige.

VE, 2006