Setumaa

Setumaa pruudilinik

Setumaa, (Võru murdes Seto), setude asuala. Moodustas 1920–45 Petserimaana Eesti kagupoolseima maakonna. Hõlmas Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valla, Võrumaast Meremäe valla ja osa Misso vallast ning nendega külgnevaid Venemaa Pihkva oblasti alasid (umbes 75% kunagisest Setumaast, mille koosseisu kuulus ka Pihkva järve saari – Kulkna ehk Kolpino, Varnja ehk Kolomtsõ, Kamenka, Semski jmt). Loodusoludelt on Setumaa mitmekesine: edelaossa ulatub Haanja kõrgustiku idajalam, põhjaossa Palumaa, kirde- ja idaosa asub Peipsi madalikul, ka kaguosa on madal ja soine. Setumaal asuvad Mustoja maastikukaitseala ja Tonja-Värska kaitseala, Karisilla oja hoiuala, Piusa-Võmmorski hoiuala ja Värska lahe hoiuala ning osa Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealast. Piusa jõe paljanditega ürgorg ja Lutepääl paiknevad Eesti tuntuimad liivikud (nn Setumaa Sahara).

Setud kirmaski platsil, Labotka küla 1911

Setumaa külad rühmitusid varem külakondadeks ehk nulkadeks. Piusa keskjooksu ja Obinitsa vaheline ala moodustas Mokroluga ehk Mokoluva, Meremäe ümbrus Vaaksaare, Värska piirkond Tsätski ja Mikitamäe ala Poloda nulga, Matsuri kuulus Raakva ning Saatse Satserinna nulka. Enne Teist maailmasõda eristati ka nelja vallarühma, need olid Irboska, Petseri, Lobotka ja Laura. Setumaa põliselanikud, vene õigeusku setud (1934. aasta rahvaloenduse järgi 14 961 inimest, hiljem pole nende kohta eraldi arvestust peetud), on omanäolisimaid eestlaste etnograafilisi rühmi. Nende vaimset ja ainelist kultuuri on oluliselt mõjutanud elamine erinevate poliitiliste jõudude ja kultuuride ajalooliselt rahutul kokkupuutealal. Selles on palju venepärast, kuid suhtelise eraldatuse tõttu ka palju vanu eestipäraseid jooni. Rikkalik on setude rahvaluule-, eriti rahvalaulupärand. – Põhja-Setumaa vanimate asulatena on mainitud Võõpsut (seoses piiritüliga 1427–28) ja Säpinat (1535). 17. sajandi ürikuist võib leida enamiku Setumaa külanimedest. Mitu sajandit on Setumaa majandus-, kultuuri- ja usukeskus olnud Petseri. Setumaa etnilise ühtsuse lõhkus algul (1944) ala jaotamine Eesti NSV-le ja Vene NFSV-le kuuluvaks osaks, hiljem (aastast 1994) Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel piiril range režiimi kehtestamine. Venemaa alal on setude arv selle tõttu kiiresti vähenenud (arv hinnanguliselt alla 500).