Sillamäe üldandmed
Elanike arv (2010)	16 183
Pindala	10,54 km2
Linna õigused	1957
Linnapea	Tõnis Kalberg
Maakond	Ida-Virumaa

Sillamäe, linn Ida-Virumaal Soome lahe ääres Sõtke jõe suudmes.

Sillamäel on konstaablijaoskond, piirivalvekordon, päästekomando.

Kaugus Tallinnast ja Peterburist 180, maakonnakeskusest Jõhvist 24 kilomeetrit. Asub Põhja-Eesti paekalda alal, valdav osa linnast paikneb Viru lavamaal, väiksem osa Soome lahe rannikumadalikul. Linna piires on paekallas suhteliselt madal, seda läbib Sõtke jõe terrassidega org; jõel on veehoidla. Läänest ulatub Sillamäeni piki rannikut Päite maastikukaitseala, lõunaossa jääb Langevoja joa kaitseala.

Rahvastik

Sillamäe elanikud on pärast Teist maailmasõda Leningradi, Pihkva jmt Venemaa lähioblastist sisserännanud ja nende järglased. Nõukogude ajal oli Sillamäe kinnine linn, sisserännet kontrolliti rangelt (eestlasi lasti sinna vähe) ja seetõttu on suurem osa elanikest venelased (2000. aastal 85,8%). 1990. aastail soodustas riik eestlaste sisserännet, kuid eestlaste osatähtsus oluliselt ei suurenenud (1989 oli eestlasi 2,5%, 2000. aastal 4,2%; ukrainlasi oli 2000. aastal 3,0%, valgevenelasi 2,8% ja soomlasi 1,0%). 1990. aastate II poolel hakkas elanike arv väljarände tõttu vähenema, keskmine vanus kiiresti suurenema ning tööhõive vähenema (linna elanikest oli 1989 tööhõivelisi 60%, 2000 ainult 36%).  

Ettevõtlus ja transport

Sillamäe oli kaua aega nn ühe tehase (algul põlevkiviutmise, hiljem uraani rikastamise ja 1970. aastaist haruldasi metalle ja haruldasi muldmetalle tootva tehase) linn. Tehase praegune õigusjärglane ja ühtlasi linna suurim tööandja on Silmet Gruppi kuuluv AS Silmet (ligikaudu 550 töötajat). AS Silmet Grupp on osaline veel aktsiaseltsides Silport Kinnisvara, Sillamäe Sadam, Sillamäe SEJ ja ÖkoSil (keskkonnaettevõte, mille aktsiatest 35% kuulub riigile). Paljud sillamäelased töötavad Eesti Energia Kaevandused AS-ile (endine AS Eesti Põlevkivi) kuuluvates tootmisettevõtetes. Linna lähedal paikneb Eesti elektrijaamale põlevkivi tarniv Narva karjäär. Linlastele annavad tööd ka pakenditootja AS Polyform, metalliettevõte AS Norwes Metall (konteinerid), akude utiliseerimisega tegelev AS Ecometal ja filtermaterjalide tootja AS Esfil Tehno. Läänemere piirkonda ohustab suuresti Sillamäe jäätmehoidla.

Sillamäed läbivad Tallinna–Narva–Peterburi maantee ja raudtee, lähim raudteejaam on Vaivaras (Sillamäelt 3 km).

Haridus, kultuur ja tervishoid

Sillamäel on 5 lasteaeda (neist üks eestikeelne, 1. 01. 2011 kokku 672 last), Sillamäe Eesti Põhikool (2002/03. õa 117, 2009/10. õa 94 õpilast) ning venekeelsed Sillamäe Vanalinna Kool (869, 459 õpilast), Sillamäe Astangu Kool (611, 379 õpilast) ja Sillamäe Kannuka Kool (732, 397õpilast). Linnas on kutsekool (735 õpilast) ning aastast 1993 asub seal Eesti suurimaid venekeelseid erakõrgkoole – Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut (osakonnad Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas). Tegutsevad muusikakool ja laste loomingumaja Ulei. Kultuurielu suunab Sillamäe Kultuurikeskus (6 kollektiivi), tuntud on tantsuansamblid Suveniir ja Anfass. Linnas on linnaraamatukogu, muuseum ja näitusesaal, ilmub ajaleht Силламяэский Вестник, tegutsevad kohalik raadio ning kunstnike loomingurühm Aprill. Eesti keskmise suurusega linnade seas paistab Sillamäe silma spordirajatiste (sh kahe saaliga spordihoone, siseujula ja kahe jalgpalliväljakuga staadion) poolest. Arstiabi annavad Sillamäe Haigla SA, SA Sillamäe Sadama Haigla, eraraviasutused OÜ Sillamäe Tervisekeskus, Almeda Kliinik OÜ ja Hamba-Kod OÜ ning Perearstide Keskus Neeme. Abivajajate eest hoolitsevad SA Sillamäe Hooldushaigla, Sillamäe hooldekodu ja hoolekandeasutus Sügis. Ühiskondlikel alustel tegutsevad Sillamäe pensionäride keskus ja Sillamäe perekeskus. Laste Hoolekandeasutus Lootus haldab lastekodu, laste varjupaika ja puuetega laste päevakeskust. Sillamäel tegutseb kümmekond kirikut ja kogudust (sh Sillamäe Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus, Sillamäe Täisevangeeliumi Kogudus, Eesti Metodisti Kiriku Sillamäe Kogudus ja Seitsmenda Päeva Adventistide Sillamäe Kogudus), Sõtke jõe kaldale on rajatud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Sillamäe Kaasani Jumalaema Ikooni kirik.

Sillamäe Eesti Põhikool

Sillamäe ujula

Linnaehitus

Sillamäe on noor, peamiselt korterelamutega hoonestatud linn. Kõik elamud on ehitatud pärast Teist maailmasõda, neist rohkem kui pooled 1971 ja hiljem. Sillamäe ala on peamiselt tööstuspiirkond. Tootmismaad oli 1. jaanuari 2010 seisuga 538 hektarit (73%) ja elamumaad ainult 102 hektarit (13% linna territooriumist). Sillamäe vabatsoon hõlmab 600 hektarit Sillamäe sadama alast (vabatsooni arendamisega tegeleb MTÜ Sillamäe Vabatsooni Arendus). Sillamäel eristub neli eriilmelist linnaosa. Sõtke jõest läänes, endise Türsamäe mõisa maal asub Silmeti tööstuspiirkond. Ülejäänud kolm linnaosa paiknevad jõest idas: 1940.–50. aastate stalinistlikku linnaarhitektuuri peegeldav, korrapärase tänavastiku ja puiesteedega ning laiade randa laskuvate trepistikega linnakeskus (linnavalitsuse hoone, kultuurikeskus, endine kino, spordihoonestik), 1960.–70. aastaist pärinev silikaattellistest ehitatud 5-korruseliste elumajade piirkond ning 1970.–80. aastate lõpus rajatud 5- ja 9-korruseliste punastest tellistest elamutega linnaosa. Tallinna maantee ääres asuv linna keskosa on siiani hoonestamata ja kehtiva arengukava kohaselt kujuneb sellest Sillamäe ühiskondlik ja ärikeskus.

Ajalugu

Sillamäed on esimest korda mainitud 1502 kõrtsikohana (tor Bruggen), Türsamäed 1520 (Turrisel). 17. sajandil rajati sinna kaluriküla kõrvale mõis (Türsel), aastast 1700 on teada veski. Kogu ala kuulus Vaivara mõisale, 1849 eraldus sellest Sillamäe poolmõis. 19. sajandi lõpus kujunesid Sillamäe ja Türsamäe suvituskohaks, kus eriti palju puhkas Peterburi haritlasi. 1928–29 ehitas Eestimaa Õlikonsortsium Rootsi kapitali abiga Türsamäele põlevkiviutmise tehase, rajati ka elektrijaam ja sadamasild. Majanduskriisi aastail tootmine mõneks ajaks peatati, kuid alustati taas 1935, kui põlevkiviõli saamisest hakkas huvituma Saksamaa. Teises maailmasõjas Türsamäe tehas hävis. 1947 hakati Sillamäele rajama NSV Liidu Siseministeeriumi Kombinaati nr 7, uraani rikastamise tehast, mis oli rangelt salastatud. Tehase ja selle juurde töölisasula ehitasid ehituspataljonide sõdurid (peamiselt baltimaalastest Saksa sõjavangid). Tehase tööjõud värvati Venemaalt. 1949 sai Sillamäe töölisaleviks, mis oli halduslikult allutatud Narva linnale, ja 1957 vabariikliku alluvusega linnaks. Sillamäe on paistnud silma heakorrastuse poolest.

Välislink

• Sillamäe linna kodulehekülg

EE 12, 2003; muudetud 2011