Suur-Kaukasus

Kaukaasia orograafiline skeem (ENE 3. köide,1971)

Suur-Kaukasus, Kaukasus (vene Большой Кавказ, gruusia Kavkasioni, aserbaidžaani Böyük Qafqaz), mäestik Kaukaasias, ulatub loode–kagu-sihilisena Mustast merest Kaspia mereni; pikkus üle 1100 km, suurim laius (Elbruse kandis) 180 km, pindala umbes 145 000 km². Suur-Kaukasus on Põhja- ja Lõuna-Kaukaasia vaheline piir.

Mäestik jaotatakse Lääne-Kaukasuseks (Elbrusest läänes; idaosas teravad harjad ja liustikud, kõrgeim tipp Dombai-Ulgen (Dombai Jolgen) 4046 m; lääneosa keskmäestikuline), Kesk-Kaukasuseks (Elbruse ja Kazbeki (Kazbegi) vahel; kõrgeim, alpireljeef, jäätunuim; Elbrus 5642 m, Dõhh-Tau 5204 m, Šhara 5068 m, Kazbek 5033 m) ja Ida-Kaukasuseks (liustikke ja liustikulisi pinnavorme vähe; Tebulo 4492 m, Bazardüzü (Bazardjuzi) 4466 m). Suur-Kaukasus on Alpi kurrutuse ajal tekkinud kurdmäestik, mille telgmise osa moodustavad kõrgmäestikulise pinnamoega Pea- ehk Veelahkmeahelik ja sellest põhja pool sellega rööpselt paiknev Kõrvalahelik. Lääne- ja Kesk-Kaukasuses on telgmistest ahelikest põhja pool kolm peamiselt lubjakividest koosnevat, järsu lõuna- ja lauge põhjanõlvaga kuestaahelikku (lõunapoolseim, Kaljuahelik kuni 3646 m; karst), Ida-Kaukasus on sügavate kitsaste orgudega tugevasti liigestunud, põhjas ja idas rohkem kui 2000 m kõrguste ahelikega (Andi, Gimrõ, Salatau) ääristatud mäestikuala, kus on samuti lubjakiviahelikke ja -lavasid. Suur- Kaukasuse lääneosa lõunanõlva liigestab hulk kulissiliselt asetsevaid 2000–3000 m kõrgusi eesahelikke (Oagra, Bziphi, Kodori, Svanethi, Letšhumi, Ratša, Lihhi), millest paljud on tugevasti karstunud; idaosa lõunanõlva suurimad haruahelikud on Kharthli (kuni 3000 m) ja Kahhethi (2506 m).

Suur-Kaukasuses leidub kivisütt (Tkvartšeli), mangaani- (Tšiathura), molübdeeni- ja volframimaaki (Tõrnõauz) ning polümetallilisi maake (Kvaisa), ehituskivi jmt maavara, mäestiku äärealadel ka naftat (Maikop, Dagestan). Jõed on energiarikkad (töötab hulk hüdroelektrijaamu).

Suur-Kaukasuse kliima määravad kõrgusvööndilisus ja mäestiku asend läänest tuleva õhuvoolu suhtes. Kõige rohkem sajab lääneosas (lõunanõlval 2500–4000, paiguti kuni 5000 mm/a, põhjanõlval kuni 2000 mm/a), idaosa lõunanõlval on sademeid 600–800, põhjanõlval kohati vaid 400–600 mm/a. Mäestiku jalami lähedal on jaanuari keskmine t° põhjas umbes –5 °C ja lõunas 3–6 °C, juuli keskmine t° läänes 23–24 °C ja idas 25–29 °C, kõrgmägises osas on jaanuaris –6 kuni –15 °C, juulis ja augustis 5 kuni (idaosa orgudes) 20 °C. Madalvööndis valitseb edelas niiske lähistroopiline ja Tuapsest loodes vahemereline, mujal mõõdukalt mandriline ida poole kuivenev kliima (lõunas lähistroopiline, põhjas paraskliima). Lumepiir paikneb läänes 2750–3200, idas 3500–3900 m kõrgusel. Liustikke on üle 2000 (kokku umbes 1425 km²), enim Kesk-Kaukasuses (suurimad Bezengi, Dõhsu ja Karaugom). Suur-Kaukasusest lähtub palju veerohkeid jõgesid: põhjanõlvult Kuban, Kuma, Terek ja Sulak, lõunanõlvult Enguri, Rioni, Kura vasakpoolsed lisajõed (Alazani, lori) jmt. Orgudes ja nõgudes on kauneid järvi (Ritsa).

Lääne- ja Kesk-Kaukasuse madalmägises ja keskkõrges osas kasvab peamiselt laialehine mets (tamm, pöök, valgepöök, kastanipuu), sh kasvavad edelanõlval igihaljaist põõsaist (rododendron, loorber-kirsipuu) alusmets ja liaanid (smiilaks, luuderohi); kõrgemal järgnevad sega- ja okasmets (kuusk, nulg, kuivemail põhjanõlvul mänd), metsa ülapiiri lähedal pöögi- ja kasekõverdik; umbes 2000 m-st kõrgemal kuni liustike- ja igilumevööndini on valdavad lähisalpi- ja alpiniidud. Ida-Kaukasuses on madalamal ülekaalus mägistepp, suvihaljas põõsastik (šibljak) ja kuiv hõrendik, kõrgemal laialehine mets ja rohkete stepitaimedega mäginiiduvöönd; selget okasmetsavööndit ei ole.

Suur-Kaukasuse taimestiku ja loomastiku kaitseks on rajatud looduskaitsealasid nii Gruusias (Lagodehhi) kui ka Aserbaidžaanis (Zaqatala) ning rahvusparke Gruusias (Thbilisi), Venemaal Kabardi-Balkaarias (Prielbrusje), Aserbaidžaanis (Şahdaği)

Suur-Kaukasus on tähtis alpinismi- ja matkapiirkond (kuulsaid mäeronimispiirkondi: Dombai, Elbrus, Bezengi, Kazbegi; mägikuurorte: Teberda, Ritsa, Şahdaği turismikeskus).

Kirjandus

• Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

EE 9, 1996; muudetud 2015