Sööt, Olev
Olev Sööt (30. VII 1936 Rakvere), muusikajuht ja -õpetaja. Eesti Teatriliidu liige (1968). Isa mölder, ema koduperenaine. Heiko Söödi isa.
Lõpetas 1955 Rakvere Pedagoogilise Kooli (mängis 4 aastat Johan Tamverki orkestris klarnetit) ning 1964 muusika- ja lauluõpetaja erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi, täiendas end 1966–67 Tallinna Muusikakoolis Hannes Altrovi juures.
Mängis tudengina džässorkestris Mickeys, töötanud sõjaväeorkestrites, muusikaõpetajana Pärnu koolides. Oli 1967–98 Endla teatri muusikaala juhataja, ühtlasi õpetas teatri laulu- ja tantsustuudios, mille Enn Toona 1967. aastal asutas, et ette valmistada osatäitjaid muusikalavastuste taassünniks Endla teatris. Olnud 1975–92 ka orkestri Pärnu kontsertmeister ja orkestreerija, hiljem töötanud klaverihäälestajana Pärnu Muusikakoolis ning Pärnu Linnaorkestris ja mänginud saksofoni orkestris Jägerbrass. Kirjutanud muusika 12 Endla lavastusele, orkestreerinud muusikalavastusi ja teinud lavastustele muusikalisi kujundusi. Orkestreerinud ligi 500 pala puhkpilli- ja džässorkestrile.
Muusikalisi kujundusi
- Lindgreni ja Mäeotsa Meisterdetektiiv Blomkvist (1969)
- Weissi Kuidas härra Mockinpott hädast ja viletsusest pääses (1969)
- Deicke ja Fehmeli Nagu soovite (1969)
- Samulevičiuse Sild kaugesse öösse (1969)
- Koidula Kosjaviinad (1970)
- Švartsi Nõiutud vennad (1970)
- Maršaki Tare-tareke (1970)
- J. Tuuliku 08 (1974)
- Traadi ja Üksküla Kohvioad (1975)
- Roštšini Mees ja naine vajavad tuba (1976)
- Arbuzovi Vanamoeline komöödia (1976)
- Illyési Kirbukirmes (1979)
- Zorini Mees ja naised (1982)
- Lope de Vega Tantsuõpetaja (1982)
- Anouilh’ Metskass (1985)
- Gershe’i Liblikad on vabad (1991)
- Hauptmanni Rotid (1993)
- Roperi Pesumaja lood ja laulud (1996)
- Camoletti Boeing! Boeing! (1997)
- R. Hermani Maratontants (1997)
- Kivirähki Kakand ja Kakand (1998)
- Ayckbourni Kallid külalised (1998)
- Serreau’ Küülik küülik (1998)
Orkestratsioone
- Hála ja Rychlíku Limonaadi Joe (1968)
- Osiecka Murelimaik (1971)
- Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit (1974)
- Kanderi Zorbas (1989)
- Kerni Teatrilaev (1992)
- Benatzky „Valge Hobuse” võõrastemaja (1993)
- Egneri Kardemoni linna rahvas ja röövlid (1995)
- Morgani ja Markwicki Salaaed (1999 Endlas)
- Porteri Suudle mind, Kate (2004 Endlas)
Osi
- Baarmen (Hála ja Rychlíku Limonaadi Joe, 1968)
- Kose Kaarel (Koidula Kosjaviinad,1970)
- Ants Murakas (Lutsu ja I. Normeti Vaikne nurgake, 1972)
- Kompa (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1974)
- Ministeeriumi töötaja (Vassiljevi Ärge tulistage valgeid luiki, 1976)
- Orkestrant (Palu Tsirkus, 2007 Endlas)
Kirjandus
- H. Alter. Draamateatri muusikajuht. – Punalipp, 9. aprill 1988
- Olev Sööt: „Tähtis on tükk, mida teha!”. Intervjueerinud M. Tamme. – Eesti Sõnumid, 19. juuli 1994
- Olev Sööt ja tema üheksa ametit. – Pärnu kultuurielu 2005. Pärnu, 2006