õlipuu

Hariliku õlipuu õied

Hariliku õlipuu viljad

õlipuu, oliivipuu (Olea), igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond õlipuuliste sugukonnast; 20 liiki idapoolkera lähistroopikas ja troopikas. Luuvili – oliiv – on mitmel liigil söödav. Euroopa õlipuud (O. europaea) kasvatatakse Vahemere maadel, oliividest saadakse head õli (oliiviõli).

Õlipuu võrsetel võivad olla ast­lad, lehed on harilikult terveservalised ja nahkjad, väikesed valkjad lõhnavad, harilikult kahesugulised õied asetsevad kobarais või pööristes, ploomikujuline või kerajas luuvili on mõnel liigil söödav. Majanduslikult on tähtsaim harilik õlipuu (O. europaea). Tema kolmest alamliigist ühel, looduslikult Vahemere maades ja Ees-Aasias kasvaval ssp. sylvestris'el on väikesed mittesöödavad viljad. Üksnes kultuurtaimena teada olevat ssp. europaea'd kasvatati Vahemere maa­des viljapuuna juba 3500 aastat eKr. Tema viljad on esmalt rohelised, seejärel kollased, lillad ning valminult mustad, sisaldavad kuni 70% rasvu. Rohelisi oliive tarvitatakse toiduks soolatult, musti peamiselt marineeritult. Küpsetest viljadest pressitakse vitamiinirohket oliiviõli, mille parimat sorti – provanksõli – kasutatakse söögiõlina, konservitööstuses, meditsiinis ja kosmeetikas, halvema kvaliteediga nn puuõli seebi- ja tekstiilitööstuses ning tehnilise õlina. Rohkesti on aretatud nii laua- kui ka õlioliivisorte.

Õlipuu kasvab aeglaselt ja on väga pikaealine (kuni 1500 aastat), tema kõva ja raske puit sobib nikerdus- ja treimis­töödeks. Antiikajal peeti õlipuud pühaks, õlipuuoks oli rahu ja heaolu sümbol. Tänapäeval kasvatatakse õlipuud viljapuuna kõige rohkem Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Türgis ja Tuneesias, ta on ka hinnatud ilupuu. Oliivide aastane maailmatoodang on keskmiselt 15 miljonit t, oliiviõlitoodang 2–3 miljonit t. Eestis õlipuud külmuvad.

Välislink

• U. Laansoo. Õlipuu – tuhandeaastane toitja