Eesti rand, rannik ja saared
Eesti suuremad meresaared | ||
Pindala (km2) | Rannajoon (km) | |
Saaremaa | 2673 | 854 |
Hiiumaa | 989 | 310 |
Muhu | 198 | 108 |
Vormsi | 92,9 | 109 |
Kassari | 19,3 | 56 |
Naissaar | 18,6 | 24,2 |
Kihnu | 16,4 | 36,2 |
Väike-Pakri | 12,9 | 18,7 |
Suur-Pakri | 11,6 | 23,3 |
Ruhnu | 11,4 | 23,3 |
Abruka | 8,8 | 30,6 |
Vilsandi | 8,8 | 27,5 |
Prangli | 6,4 | 26,4 |
Osmussaar | 4,7 | 14 |
Vohilaid | 3,9 | 15,8 |
Eestil on rannajoont mandril 1240 ja saartel 2540 km (teistel andmetel 2551 km). Tugevasti liigestunud nüüdismereranna ehitust ja arengut mõjutavad maatõus (Loode-Eestis 2–3 mm aastas), vana pinnamoe ja varasemate setete mitmekesisus ning erinev avatus lainetusele. Järsakrand on kujunenud lainetuse mõju all olevasse paekaldasse või mitmel pool veepiiril olevasse paksu kobedatest setetest pinnakattesse. Pankranda leidub Põhja- ja Lääne-Eesti paekalda veepiirini ulatuvates osades, näiteks Udrias, Kakumäel, Rannamõisas, Pakri poolsaarel, Pakri saartel ja Osmussaarel ning Kesselaiul, Muhu ja Saaremaa põhjarannikul ning Saaremaa läänerannikul. Pinnakattesse murrutunud astangrand on Laulasmaal, Valgerannas, Saaremaal Järve rannas jm. Väga palju on Eestis lauskjat moreenranda ja mõnevõrra vähem kamardunud mölliranda. Pankade naabruses ja ka näiteks Harilaiul, Sõrve säärel ning Meriväljal on veeristiku- ja kruusaranda. Mandril Narva-Jõesuus, Pirital, Laulasmaal, Kloogal ning Pärnu lahe ääres, Hiiumaal Tahkuna ja Kõpu poolsaare põhjarannikul ning Saaremaal Järve rannas on ulatuslik liivarand.
Eesti merepõhja kallakus on väike ja rannik tervikuna on laugrannik. Tekkeviisi järgi on valdav õgvenduv lahtedega kulutus-kuhjerannik, vähem leidub õgvendunud murrutusrannikut ja kuhjelist õgurannikut.
Eesti umbes 1500 meresaarest (kogupindala umbes 4130 km2) on ligi 4/5 pisisaared, mille pindala on väiksem kui üks hektar. Neist 60% paikneb Lääne-Eesti saarestikus. Rohkesti on saari Soome lahes Eesti rannikumere keskosas. Saarterikas on ka Kihnu ümbrus.
Vaata ka seotud artiklit
EE 11, 2002 (H. Mardiste)