Eesti vesikonnad
 Vesikonnad |
| Vesikonnad | |||||
| Soome lahe | Peipsi järve | Liivi lahe | Saarte | Eesti kokku | |
| I | II | III | IV | ||
| Pindala (km2) | 10 350 | 16 187 | 14 550 | 4 140 | 45 227 |
| Vooluveekogude arv | 417 | 623 | 563 | 152 | 1 755 |
| Vooluveekogude kogupikkus (km) | 3 985 | 6 260 | 6 397 | 887 | 17 500 |
| Vooluveestiku tihedus (km/km2) | 0,38 | 0,39 | 0,44 | 0,21 | 0,39 |
| Järvede arv | 210 | 560 | 240 | 100 | 1 110 |
| Aastane äravool (km3) | 2,7 | 3,9 | 4,4 | 1,1 | 12,1 |
Tervikuna asub kogu Eesti Läänemere vesikonnas. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere – Liivi lahe veelahe. Eesti piiresse jääb ka ligi pool Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvast Peipsi järvest ning 34,1% selle vesikonnast (kogu vesikond 47 800 km2). Et Peipsil on Narva jõe kaudu väljavool merre, siis on mõeldav käsitleda Narva jõge ja Peipsit ühise Peipsi järve – Narva jõe vesikonnana. Samal ajal on Narva jõgi nii hüdroloogiliselt kui ka bioloogiliselt režiimilt Peipsi järve suubuvatest jõgedest üsna erinev ja vaadeldav Soome lahe vesikonna osana. Johtuvalt eeltoodust võib Eesti mandriosa jaotada kolmeks – Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere – Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik, kuigi sealt on äravool nii Väinamerre, Liivi lahte kui ka Läänemere avaossa. Eesti piiresse jääb ka Läti Salaca (Salatsi) jõe valgala servaalasid ning Gauja (Koiva) valgala kirdeosa (sh peaaegu kogu Mustjõe jõgikond). Eestisse ulatub ka Daugava jõgikonna äärmisest põhjanurgast Pedetsi jõe ülemjooksuala. Nii Salaca, Gauja kui ka Daugava valgala kuuluvad Liivi lahe vesikonda, Eesti piiresse jääb neist kokku 1580 km2. Osa uurijaid (Arvi Järvekülg, „Eesti jõed”, 2001) aga eristab Eestis koguni kuut vesikonda: 1) Peipsi-Võrtsjärve, 2) Soome lahe, 3) Väinamere, 4) Liivi lahe, 5) Hiiumaa ja 6) Saaremaa vesikonda. Suurim on Peipsi järve vesikond, millest Eestis paikneb 16 187 km2, ülejäänu, 31 613 km2,jaguneb Venemaa (28 053 km2) ja Läti (3560 km2) vahel.
Eesti suurim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik, sealt algavad jõed suubuvad Soome lahte, Liivi lahte ja Peipsi järve. Haanja ja Sakala kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonda kuuluvatele jõgedele.
Vesikondadest lähtutakse ka jõgede jt vooluvete nimestikulisel kodeerimisel. Seda tehakse vastupäeva järjekorras ning jõgikonna piires järgneb peajõe koodile lähtele lähima lisajõe kood. Aastast 1995 on kasutusel 5-kohalised koodid. Näiteks kannab koodi 10001 Moložva jõgi (on Saatsest kagus Eesti-Vene piiriks, suubub Pihkva järve), koodi 10002 Piusa jõgi, koodi 10003 Piusasse suudmest kõige kaugemal suubuv Avimehe oja. Narva jõe kood on 10622, Pärnu jõe kood 11235, Eesti lõunapoolseimana Liivi lahte suubuva Ikla peakraavi kood 11526. Mandri-Eestis on suurimad koodid Misso vallas Pabra järve suubuval Punaojal (11602) ja järve läbiva Lidva jõe ülemjooksul (11603), mõlemad asuvad Velikaja jõgikonnas ja kuuluvad Peipsi järve vesikonda.
Arvestuslikke vooluveekogusid on saartel 152 (Saaremaal 104, Hiiumaal 48, Muhus 7, Vormsis 1). Suurim kood (11755) on Muhus Suurde väina suubuval väikesel Värava ojal, mis on Eesti vooluveekogude nimestiku viimane veekogu.
Veeseadus ja vesikonnad
Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad
Veeseadusel (1994) põhineb teine, veemajandusest lähtuv käsitlus vesikondade ja alamvesikondade nimetamisel. Vabariigi Valitsuse määruse „Vesikondade ja alamvesikondade määramine” (määrus nr, 132, vastu võetud 9. IX 2010) järgi on Eestis 3 vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond ning 8 alamvesikonda: Viru, Peipsi, Võrtsjärve, Harju, Matsalu, Pärnu ja Läänesaarte alamvesikond ning Pandivere kõrgustikul moodustatud Pandivere põhjavee alamvesikond. Need vesikonnad hõlmavad ka mereala.
Välislink
EE 11, 2002 (A. Järvet); muudetud 2011
