merikotkas (Haliaeëtus albicilla; ingl white-tailed eagle, vn oрлан-белохвост), Põhja-Euroopa suurim röövlind, haugaslane, tiibade siruulatus 200–245 cm, mass kuni 6 kg. Vanalinnu sulestik on pruun, saba üleni valge, jalad kollased. Merikotkas on looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooria liik. Paigalind. Eestis on merikotkal kaks asurkonda: Ida-Eestis ja Lääne-Eestis. Vanalinnud on paiksed, kuid noorlinnud hulguvad laialt ringi.

Merikotkas toitub suuremate veekogude ääres kaladest ja veelindudest, talvel sööb ka raipeid. Pesa ehitavad merikotkad haava või männi otsa mõne kilomeetri kaugusele toitumisveekogust ja kasutavad seda aastakümneid. Märtsi teisel poolel on pesas 1–3 muna, haudeaeg kestab 38 päeva, pojad saavad lennuvõimeliseks juuli alguses.

1960. aastate lõpus ei lennuvõimestunud Eestis mitmel aastal ühtegi merikotka poega. 2002. aastal oli 100–120 pesitsevat paari, kes kasvatasid üles keskmiselt ühe poja paari kohta. Arvukuse taastumist on võimaldanud pestitsiidide väiksem ja valikulisem kasutamine eelnenud veerandsajandil ning kaitsemeetmete rakendamine (näiteks tehispesade ehitamine ja pesapaikade kaitse). 2007. aastal pesitses Eestis ligi 180 merikotkapaari. Arvukus on tõusujoonel, tihedamini (üle 6 paari 1000 km² kohta) on asustatud Hiiu- ja  Saaremaa, Lääne- ja Tartumaa. Eesti vanim teada olev merikotkas on 23-aastane ja pesitseb Jõgevamaal.

EE 12, 2003, EME 2009; muudetud 2011