Tartumaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	2992,7 km2
Elanike arv	150 074 (2010)
Keskus	Tartu linn
Rahvastiku tihedus	50,1 inimest 1 km-l
Linnarahvastiku osatähtsus	73,40%
Haldusüksused	3 linna, 19 valda
Asulad	3 linna, 25 alevikku ja 322 küla

Tartu maakond, Tartumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Maakond asub Eesti ida-ja kaguosas Võrtsjärve ja Peipsi vahelisel alal mõlemal pool Emajõge. Nüüdne maakond on ligi pool 1939.–49. aasta Tartumaast, siis kuulusid sellesse ka Avinurme ja Lohusuu vald (nüüd Ida-Virumaa osa), kogu Vooremaa ja Peipsiäärne (nüüd Jõgevamaa kesk- ja idaosa), Aakre, Hellenurme ja Otepää piirkond (nüüd Valgamaa osa) ning Maaritsa–Vastse-Kuuste–Ahja–Rasina ümbrus (nüüd Põlvamaa osa). Varem oli Tartumaa veelgi suurem, kuid 1783 eraldus vastloodud Võru kreis ja 1921 liideti Valgamaaga Sangaste kihelkond. 1950 kaotati Eesti maakondlik jaotus. Tartumaa (ja 1949–50 olnud Jõgevamaa) alal moodustati Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee ja Tartu rajoon, osa ääremaad arvati Otepää, Põltsamaa, Põlva ja Räpina rajooni. 1959 liideti Tartu rajooniga Kallaste rajoon ja 1962 Elva rajooni põhiosa. Maakond taastati 1990. 1993 arvati Tartumaasse ka Tartu linn, mis oli senini vabariiklikus alluvuses, ning sealtpeale on Tartumaa elanike arvu ja linnastuse poolest Eesti 3. ja Kagu-Eesti 1. maakond.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Tartu (maakonnalinn), Elva, Kallaste linnast ning Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallast.

Loodus

Devoni liivakivipaljand Kallastel

Tartumaa loodusolud on mitmekesised. Aluspõhja moodustab Devoni liivakivi, mis paljandub mitmes kohas (Võrtsjärve ääres Tammel, Peipsi ääres Kallastel, Emajõe ürgoru veerudel Tartu piires jm) ja mida katab punakaspruun moreen. Enamiku maakonna alast – selle idapoolmiku (peale Peipsi madaliku) ja edelaosa – hõlmab Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa (kõrgus enamasti 60–80 m). Sealsed ürgorgude ja orunditega liigestunud lainjad leetunud ja kahkjate muldadega (IV–VI hindeklass) moreenitasandikud on enamjaolt põllustatud. Lavamaad läbib Võrtsjärve ja Peipsi nõgu ühendav Emajõe ürgorg. Sellest lõuna pool on mitu ürgorgu ja orundit (sh Elva orund, Kavilda, Aardla ja Luutsna ürgorg), neis on rohkesti järvi ning valdavad soomullad, kohati on lammimuldi. Kõige metsarikkam on maakonna kirdeosas Vara valla piires paiknev leede- ja leet-gleimuldadega Välgi mõhnastik ja liivikute ala (Selgise mäed, kuni 107 m). Lavamaal leidub ka otsamoreene (Kambja ja Pangodi mäed), voorjaid kõrgendikke (Valguta Tulimägi, 99 m) ja erodeeritud muldadega künklikku moreenimaastikku (Vellavere ümbrus). Tartumaa lääne- ja loodeosa hõlmab väga hõredasti asustatud soine Võrtsjärve madalik. Võrtsjärvest asub Tartumaa piires 96,7 km² ja umbes 40 km tema rannajoont. Madaliku keskosas on ülekaalus luhad ja sood (Sangla soostik), kõrgemas kirdeosas mets. Maakonna idaosa paikneb laiaulatuslikul, põhjast lõunasse laieneval (üle 20 km) Peipsi madalikul (hõlmab ka Piirissaare). Peipsi ja Lämmijärve rannajoonest asub Tartumaal umbes 74 km. Madaliku keskosas valdavad sood ja luhad (Emajõe-Suursoo sookaitseala), kõrgematel äärealadel mets ja põld. Tartumaa põhjaossa (Saadjärve ning Äksi ja Vedu ümbrusse) ulatub Vooremaa, selle lõunaosa läbib Amme jõgi. Suurvoori katval karbonaatsel liivsavimoreenil on kujunenud valdavalt leostunud ja leetjad mullad (V hindeklass), see ala on põllustatud. Enamik voortevahelisi nõgusid on soostunud. Tartumaa kõrgeim piirkond (üle 100 m) on maakonna lõunaossa ulatuv Otepää kõrgustiku põhjaserv (maakonna kõrgeim koht on Loku Kaldemägi, 190 m). Pinnamood on valdavalt künklik-lainjas, leidub ka liivikuid ja jääjärvetasandikke (Kambjast lõunas). Vahelduvast pinnamoest johtuvalt on ka mullastik mitmekesine, ülekaalus on leetjad ja kahkjad ning erodeeritud mullad. Järsemate moreenküngaste lagedel ja nõlvadel kasvab peamiselt kuusik, leetunud ja leedemuldadega liivadel männimets, künklik-lainja pinnamoega alad on põllustatud. Tartumaa peamised jõed on Emajõgi ning selle lisajõed. Järvi on ligi 90, nende kogupindala ulatub üle 23 km² (0,75%, koos Võrtsjärvega 3,7% Tartumaa pindalast). Tartumaal on 8 looduskaitseala, 6 maastikukaitseala, 42 kaitsealust parki, puistut ja puiesteed ning 13 hoiuala: Age oru, Elva jõe (osaliselt), Emajõe suudmeala, Ilusaoja, Kallaste, Lahepera, Lavatsi järve, Loode-Peipsi, Mustjärve, Peeda jõe–Idaoja, Raja–Kärevere, Viisjaagu järve ja Võrtsjärve hoiuala. Kaitsealuste looduse üksikobjektidena on kirjas 105 üksust, kuid osa neist on kas hävinud või hävimise piiril või ei oma enam looduskaitselist väärtust.

• Tartumaa kaitsealade täielik loend

Majandus

Tartu õlletehase A. Le Coq villimisliin

Trükikoda Greif Tartus

Verevi motell Elvas

Tartumaa on arenenud tööstus- ja põllumajanduspiirkond, selle keskus Tartu linn on Eesti suurimaid liiklussõlmi.

Ettevõtlus. Ettevõtete arvult (2009. aastal 8573 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet) edestab Tartumaad üksnes Harjumaa (koos Tallinnaga). Kõige rohkem ettevõtteid on Tartus linnas (6064) ja Tartu vallas (391), kõige vähem Piirissaare (3) ja Peipsiääre (15) vallas ning Kallaste linnas (22). Kuigi kõige rohkem maakonna suurettevõtteid asub Tartus, on neid ka valdades. Pikaajalise tõuaretuse ja seemnekasvatuse kogemusega AS Tartu Agro asub Tähtvere vallas, Eesti suurim katmikalal köögivilja kasvataja AS Grüne Fee Eesti Luunja vallas, mahlu ja mahlajooke tehakse AS A. Le Coq Reola tootmisüksuses Ülenurme vallas, turbatootja AS Sangla Turvas kaevandab ja töötleb turvast Puhja vallas. Tuntud on Rannu vallas tegutseva OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstuse piimatooted, AS Rõngu Mahla kontsentreeritud mahlad ja moosid, AS Nõo Lihatööstuse tooted ning Mäksa vallas tegutseva AS Columbia-Kivi fassaadi- ja sillutuskivid. Tartu vallas asub AS Tartu Terminaali kütuseterminal. Äripäeva koostatud pingereas 2009. aasta Tartumaa edukaim ettevõte autoklaasitootja Saint-Gobain Glass Estonia SE asub Elvas. Suured tööandjad on Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (liikmeid 40 298, kauplusi 20) ja Elva Tarbijate Ühistu (liikmeid 13 432, kauplusi 23).

Põllumajandus. Teravilja koristuspinnalt (33 238 ha) on Tartumaa Eestis 2. kohal, odra saagikuselt (2727 kg/ha) esikohal, rukki saagikuselt (2181 kg/ha) 5., nisu saagikuselt (2786 kg/ha) 3., kaera saagikuselt (2031 kg/ha) 4. ja segavilja saagikuselt (1275 kg/ha) 9. kohal. Suur (2010. aastal 12 846 ha) on ka rapsi ja rüpsi külvipind. Talivilja külvipinnalt (2010. aastal 12 390 ha) on Tartumaa Eesti maakondade seas esikohal. Loomakasvatuse osatähtsus on väiksem, 2009 peeti Tartumaal 13 500 veist (sh 5900 lüpsilehma) ja 32 700 siga. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 7984 kg (Eesti keskmine 6977 kg). Tartumaa munatoodang oli 5,7 miljonit tükki. Avamaaköögivilja külvipinnalt (2010. aastal 205 ha) on Tartumaa Harjumaa järel 2. kohal. Enim kasvatatakse peakapsast (98 hektaril; Eestis 2. kohal), söögipeeti (11 hektaril; Eestis 6. kohal) ja porgandit (23 hektaril; Eestis 4. kohal). Peipsi ääres kasvatatakse rohkesti mugulsibulat. Selle külvipind (10 ha) moodustas kogu Eesti vastavast külvipinnast 4,2%. Tuntuimad aiandusettevõtjad on köögivilja- ja lillekasvataja AS Grüne Fee Eesti ning puuviljakasvataja AS Rõngu Aed.

Metsandus ja jahindus. 31. XII 2002 oli Tartumaa maakatastrisse kantud 80 719,6 ha metsamaad, sellest 43 199,7 ha oli riigi- ja 37 491,7 ha eramaa. Kaske oli riigimetsas 41 ja erametsas 39%, kuuske vastavalt 24 ja 26% ning mändi 24 ja 18%. Puistu keskmise vanuse järgi oli esikohal mänd (riigimetsas 75, erametsas 67 aastat), kase keskmine vanus oli riigimetsas 48, erametsas 46 ning kuuse oma vastavalt 48 ja 64 aastat. 2002. aastal raiuti Tartumaal 563 717 m³ metsa, sellest moodustas uuendusraie 424 495 m³ ja hooldusraie 134 725 m³. Metsa uuendati 290 hektaril (sellest riigimetsa 211,5 hektaril), istutati 455 100 puutaime. Praegu haldab riigimetsamaad Riigimetsa Majandamise Keskuse Tartumaa metskond oma Elva, Laeva, Tartu, Alatskivi ja Kastre metsandikuga. Tartumaa metskonna keskus asub Laeva vallas Valmotsa külas. Metskonna üldpindala on praegu 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%, peaaegu võrdselt on salumetsi (21%) ja palumetsi (20%). Puuliikidest on ülekaalukalt esikohal kask, teisel kohal mänd. 2009. aastal raiuti Tartu maakonna riigimetsamaal metsa 2419 ha suurusel alal, kokku 206 934 m³. Samal aastal raiuti erametsamaal 2491 ha suurusel alal, kokku 167 882 m³. Tartumaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 198 hektaril. Sellest moodustas istutus 166 ha ja külv 32 ha. Kõige enam istutati kuuske – 141 hektaril. 2009. aastal kütiti Tartumaal 20 halljänest (2002. aastal 102), 4 hunti, 7 (2) ilvest, 533 (333) kobrast, 460 (152) kährikut, 1281 (564) metskitse, 47 (27) metsnugist, 874 (208) metssiga, 27 (63) minki, 1 mäger, 4 (1) pruunkaru, 244 (179) põtra, 554 (396) rebast, 11 (35) tuhkrut, 1 (39) valgejänes ja 1050 (1316) parti.

Kalandus. Peipsist püüti 2010. aastal 2439,3 t kala, suurema osa sellest (1201,0 t) moodustas ahven. Püüti ka koha (505,7 t), latikat (425,1 t) ning särge ja nurgu (kokku 196,2 t). Kümmekond aastat tagasi põhiliseks püügikalaks olnud tinti järves peaaegu enam pole, tema varud on oluliselt vähenenud. Tartumaa Peipsi äärsetes sadamates lossiti kokku 1300,4 t kala. Suurimad kalakasvatajad on Haaslava vallas asuv Riina Kalda kalamajand Carpio (karpkala; koha, linaski, haugi ning karpkala asustusmaterjal) ja OÜ Ilmatsalu Kala (karpkala; linaski asustusmaterjal).

Veondus. Tartumaal on (seisuga 31. XII 2009) 1253 km riigimaanteid, millest 151 km on põhimaanteed (sh 54 km Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja 60 km Jõhvi–Tartu–Valga maanteed). Tugimaanteid on 175 ja kõrvalmaanteid 922 km. Tartumaa veondusettevõtjail on kokku 560 autobussi (neist 43 eravalduses ) ja 9077 veoautot (2351 eravalduses). Tartumaad läbib 54 km Tapa–Valga raudteed, Tartu–Petseri raudteest asub Tartumaal 22 km. Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, seal veetakse peamiselt ehitusliiva ja kruusa. Tartu lennujaam asub kesklinnast 9 km eemal Ülenurmel.

Turism. Tuntuimad puhkekohad asuvad Elvas ja selle ümbruses, Pangodi järve ääres ning Võrtsjärve rannikul Trepimäel, Vehendis ja Tammel. Tartumaal on registreeritud 106 majutusteenuse pakkujat.

Haridus, kultuur ja tarvishoid

Tartu Observatooriumi üks teleskoobitorne Tõraveres

Haridus. 2009 oli Tartumaal 55 üldhariduskooli (27 gümnaasiumi, 21 põhikooli, 3 algkooli ja 4 lasteaed-algkooli). Kallastel ja Kolkjas töötavad venekeelsed koolid. Erivajadustega laste koole on 7, sh Kammeri Kool ja Kaagvere Erikool. 2009. aastal oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 17 860. Huvikoolid tegutsevad Alatskivil, Elvas, Ilmatsalus, Nõos, Kõrvekülas, Ülenurmes ja Mehikoormas. Koolieelseid lasteasutusi oli 66 (neis lapsi kokku 7388). Maakonnas tegutseb 5 kutseõppeasutust.

Kultuur. Tartumaal on 15 kultuuri ja rahvamaja. Suurimad on Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind, Puhja Seltsimaja, Rannu Rahvamaja ja Reola Kultuurimaja. Tartumaal on 55 raamatukogu (neis registreeritud lugejaid kokku 55 700). Tegutseb 28 muuseumi, neist 4 on riiklikud (Tartumaa Muuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Spordimuuseum).

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on kokku 1462 mälestist. Ajaloomälestisi on 172 (sh Raadi ja Võnnu kalmistu, Kodijärve mõisa kalmistu, Rõngu kirikuaed, Väägvere külakooli hoone ja Jaan Tõnissoni elumaja, arheoloogiamälestisi 297 (sh Jaagupi kivistik, Lahepera kalmistu, Kõnnu küla kääpad, Peedu Kerikmägi, Terikeste küla ohvripärn ja Kavastu asulakoht), ehitismälestisi 438 (sh Alatskivi mõisa peahoone, ait-kuivati, tallid jm, Luunja mõisa park, Kambja, Puhja, Rõngu, Võnnu ja Rannu kirik, Peedu-Nuti vesiveski ja Uhti kõrts) ning kunstimälestisi 1395 (asuvad peamiselt kirikutes). Maakonnas on 1 muinsuskaitseala (Tartu vanalinna muinsuskaitseala) ja 1 UNESCO maailmapärandi objekt (Tartu Tähetorn).

Sport. Maakonnas on umbes 140 spordirajatist, sh 27 spordisaali, 11 staadioni, 2 võrkpalli välisväljakut, 2 lasketiiru, Elva suusahüppemägi, 7 tervise- ja liikumisrada ning 5 tenniseväljakut. Tegutseb umbes 60 spordiklubi, kus tegeldakse rohkem kui 22 spordialaga. Tartumaal on mitu matka- (kogupikkus umbes 60 km) ja rattarada (kogupikkus 51 km).

Tervishoid. Perearste on maakonnas 30 (Tartu linnas 60). Põhiline ravikeskus on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, üldhaigla on ka Elvas. Hooldushaiglaid on 3: SA Võnnu Haigla, SA Rõngu Hooldusravikeskus ja SA Peipsiveere Hooldusravikeskus (Torila külas Alatskivi vallas). Kokku töötas 2008 raviasutustes (koos Tartu linnaga) 938 arsti, 1416 õendusala töötajat ja 192 hambaarsti. Tartumaal on 7 täisealiste hoolekandeasutust ning 6 laste ja noorte hoolekandeasutust, psüühiliste erivajadustega inimestele osutavad teenust 4 hoolekandeasutust. Tegutsevad Aarike Hooldekeskus (Kambjas), Härmalõng Hooldekodu (Kastre külas Mäksa vallas), SA Nõo Hooldekodu, SA Uderna Hooldekeskus (Rõngu vallas) ja Tartu Hooldekodu. Vaimupuudega patsiendid saavad hooldusteenust Kodijärve Hooldekodus (Kavandu külas Kambja vallas; kuulub riigi SA Hoolekandeteenused asutuste hulka), SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses ja MTÜ Iseseisev Elu korraldusel (Tartu linnas, Elva linnas, Konguta, Haaslava, Puhja ja Rõngu vallas). Laste hoolekandeasutused on Elva Väikelastekodu ning Tartu linnas asuvad MTÜ Vahtramägi lastekodu Mäe-kodu, Tartu Väikelastekodu Käopesa, SA Kivistiku Lastekodu, MTÜ Tartu Koidu Keskus ja MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu. Laste päevakeskuse teenust pakuvad MTÜ Öökull (Tartu linnas) ja MTÜ Joosepi (Vahi külas Tartu vallas). Tartumaal on 10 eakate päevakeskust: Ropka-Karlova, Tähtvere ja Kalda päevakeskus Tartu linnas ning Elva, Puhja, Rannu, Rõngu, Nõo, Haaslava ja Ülenurme päevakeskus.

Uderna mõisa härrastemajas asub hooldekodu

Karl Ernst von Baeri mälestusmärk Tartus Toomemäel

Elva Väikelastekodu

Ajalugu

13. sajandi alguses olid hilisema ajaloolise Tartumaa alal Emajõest lõunas Ugandi maakond ning põhjas Vaiga, Jogentagana ja Sobolitse väikemaakond. 1215–24 alistasid need alad sakslased. Vallutatud alade jagamisel (1224) läksid Ugandi, Jogentagana, Sobolitse ja osa Vaigast Tartu piiskopkonda, osa Vaigast sai Liivimaa Ordu (Kursi, Laiuse ja Torma kihelkonna, neist moodustati Vaiga foogtkond, hiljem Kursi komtuurkond) ning Laiuse linnuse piirkond läks Viljandi komtuurkonda. 13. sajandist pärinevad Otepää ja Palamuse, arvatavasti ka Kodavere, Laiuse, Puhja, Rannu, Sangaste, Tartu, Torma ja Võnnu, 14.–15. sajandist Kambja, Kursi, Maarja-Magdaleena, Nõo, Rõngu ja Äksi ning aastast 1920 Avinurme kirikukihelkond. Vene-Liivimaa sõjas hõivas Vene vägi 1558 kogu Tartumaa, Tartu piiskopkond kaotati. Jam Zapolski vaherahuga läks Tartumaa 1582 Poola-Leedu valdusse, moodustati Koiva jõeni ulatuv Tartu presidentkond, 1622–25 vallutas selle Rootsi. Aastast 1629 moodustas Tartumaa Liivimaa kindralkubermangu Tartu asehalduskonna, 1704 ühendati Tartumaa Venemaaga. 1713–22 moodustas Tartumaa Liivimaast eraldatud provintsi, mis 1722–27 liideti taas Liivimaaga. 1783 eraldati Tartumaast Võru kreis. 1841.–42. aasta talurahvarahutuste kõrgpunkt oli Pühajärve sõda. Tartumaa ainsale linnale Tartule lisandusid 1870.–90. aastail alevikud, mis tekkisid kihelkonnakeskustest (nt Nuustaku), Peipsi-äärsetest kaluriküladest (Kallaste, Lohusuu, Mustvee) ning 1876 valminud Tapa–Tartu ja 1889 valminud Tartu–Valga raudtee äärsete jaamade juurde (Elva, Jõgeva). 1936 muudeti Otepää ning 1938 Elva, Jõgeva, Kallaste ja Mustvee linnaks. Tartumaal (aastani 1949 üle 6200 km²) elas 1922. aastal 176 000 ja 1934. aastal 181 300 inimest, valdu oli 43 (1939. aastal 76). 1949 moodustatud Jõgevamaasse arvati ka Põhja-Tartumaa. Pärast 1940. aastat hakati Tartut käsitlema Tartumaast eraldi oleva vabariikliku alluvusega linnana. 1950 kehtestatud haldussüsteem kaotas Tartumaa, maakonnana taastati see 1990 senise Tartu rajooni piires.

Kirjandus

• K. Kirt. Tartu rajoon. Tallinn, 1988
• K. Kirt. Tartu rajoonis. Tallinn, 1970
• H. Lindmäe. 1941. aasta sõjasuvi Tartumaal. Tartu, 1992
• V. Pall. Põhja-Tärtumaa kohanimed, 1.–2. kd Tallinn, 1969–77
• J. Rumma jt. Tartumaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 1925
• Tartumaa – kus oled, kuhu lähed? Seisund. Eluolu. Areng. Tartu, 1995

Välislingid

• Tartu maakonna koduleht
• Tartu linna ja maakonna turismiinfo

EE 12, 2003; muudetud 2011