mullateke, orgaanilise aine muundumise saaduste toimel mulla lähtekivimist mulla kujunemise prot­sess. Mullateket mõjutavad kliima, lähtekivimi koostis ja omadused, pinnamood, veerežiim ning inimtege­vus. Esmane mullateke algab organismide asumisega kivimeile (murendeile), seejärel kivimi mineraalosa ja orgaaniliste ainete vahelised reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muun­dumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimite murenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuse akumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloo­mulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse.

Muldade kujunemine erinevatel lähtekivimitel:

1 mineraalselt ja keemiliselt rikkal moreenil (K rendsiinad, K₀ leostunud mullad, K_I  leetjad mullad, LP kahkjad mullad)

2 mineraalselt ja keemiliselt vaesel moreenil

3 liival

Mulla geneetiliste horisontide tähised A huumushorisont, Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont, Bm kohapeal savistunud horisont, E leethorisont, EL lessiveerunud horisont, ELg näivleetunud horisont, EB savi-illuviaalhorisont, B illuviaalhorisont, C lähtekivim.

VE, 2006; EME 2, 2009