Kilingi-Nõmme
 Oli kasutusel a-ni 2005. |  Oli kasutusel a-ni 2005. |
 |
| Kilingi-Nõmme üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 2082 |
| Pindala | 4,26 km2 |
| Linna õigused | 1938 |
| Vallavanem | Kalle Song |
| Maakond | Pärnumaa |
Kilingi-Nõmme, vallasisene linn Pärnumaal Saarde vallas, paikneb Sakala kõrgustiku äärealal Humalaste jõe ülemjooksul, Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee ääres. Linnas on Saarde valla keskus, seal asub Saarde vallavalitsus.
Kilingi-Nõmmel on konstaablijaoskond ja päästekomando.
Kilingi-Nõmme linnas on piki Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteed välja kujunenud kaks olulist piirkonda: südalinn, kus asuvad keskväljak, kaubatänav, gümnaasium, konstaablijaoskond, tervishoiu- ja toitlustusasutused ning ringtee ja raudtee piirkond, kus on tootmis- ja transiiditeenindus ning mis on oluline transpordisõlm.
Kilingi-Nõmme (2003)
Rahvastik
| Kilingi-Nõmme elanike arv | |
| 1900 | u 500 |
| 1928 | 1422 |
| 1934 | 1663 |
| 1959 | 2141 |
| 1970 | 2319 |
| 1979 | 2507 |
| 1989 | 2504 |
| 2000 | 2223 |
| 2003 | 2207 |
| 2006 | 2144 |
| 2008 | 2106 |
| 2010 | 2082 |
| Kilingi-Nõmme elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 2504 | 569 | 23 | 1599 | 64 | 336 | 13 |
| 2000 | 2223 | 427 | 19 | 1324 | 60 | 471 | 21 |
| 2010 | 2082 | 251 | 12 | 1327 | 64 | 504 | 24 |
Ettevõtlus ja transport
| Kilingi-Nõmme töötava elanikkonna jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 324 | 79 |
| Töötlev tööstus | 304 | 194 |
| Energia- ja veevarustus | 20 | 22 |
| Ehitus | 84 | 35 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 140 | 134 |
| Hotellid ja restoranid | 36 | 29 |
| Veondus, laondus ja side | 68 | 40 |
| Rahandus | 12 | 7 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 8 | 18 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 16 | 76 |
| Haridus | 136 | 109 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 92 | 54 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 72 | 25 |
| Töötajaid kokku | 1312 | 826 |
Kilingi-Nõmme on Pärnu maakonna lõunaosa majandus- ja kultuurikeskus ning liiklussõlm, asudes Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme ja Valga–Uulu põhimaantee ühinemiskohal. Kohalikud maanteed Viljandi ja Mazsalaca (Väike-Salatsi) suunas Lätis.
Suurim tööandja on avalik sektor (gümnaasium, lasteaed, muusikakool, postkontor, raamatukogu, klubi, haigla). Suuremad ettevõtted on Kilingi-Nõmme Majandusühistu, OÜ Tran Siva (rahvusvaheline kaubavedu), OÜ Oberis (rõivatootmine), OÜ Hevo Tehnika (metalltooted) ja AS Taritvo (puitdekoratiivtooted).
Haridus, kultuur ja tervishoid
Linnas on gümnaasium (aastast 1945, asutatud 1687 talurahvakoolina, oli aastast 1828 Saarde kihelkonnakool, pidevalt tegutsenud aastast 1885; 2002/03. õa 634, 2009/10. õa 415 õpilast) ja muusikakool (asutatud 1983), lasteaed "Krõll", raamatukogu, klubi, vabaajakeskus ja spordihoone; perearsti- ning tervise- ja hoolduskeskus.
Kilingi-Nõmmest lõunas asub Saarde kihelkonna keskus (kirik ja kalmistu). Saarde kalmistul on 1937 filmilindi plahvatuse tõttu puhkenud tuleõnnetuses hukkunud laste hauamonument (1941, skulptor Paul Horma). Linnas Küüdi mäel (linna kõrgeim koht) asub õigeusu kalmistu.
Ajalugu
Kilingi-Nõmme on tekkinud Kilingi mõisa (1560 Ovelgunne, hilisema nime saanud Schillingi perekonna järgi) Nõmme kõrtsi (oli olemas 1789) juurde. 1870. aastail, kui suur osa mõisamaad jagati õigeusku siirdunuile (kogudus aastast 1845) hingemaaks, kasvas asula jõudsasti ja sai Saarde kihelkonna keskuseks. 19. sajandi lõpus oli Kilingi-Nõmme 500 elanikuga (peamiselt proletariseerunud põllu- ja käsitöölised ning kaupmehed) alevik. 1896 valmis kitsarööpmeline Valga–Pärnu raudtee, enne Kilingi-Nõmme pooljaama avamist (1917) oli alevikule lähim Voltveti jaam. Pärast sae- ja jahuveski ning ketrusvabriku ehitamist sai Kilingi-Nõmme 1919 aleviks; linn aastast 1938.
3. VII 1941 vabastasid metsavennad Kilingi-Nõmme Nõukogude okupatsioonist ja pidasid 4. juulil Kilingi-Nõmme juures hävituspataljonlastega võiduka Liivamäe lahingu. 6. juulil hävitas Nõukogude karistussalk osa linna. Saksa okupatsioon kestis Kilingi-Nõmmel 8. VII 1941 – 23. IX 1944. 1950–59 oli Kilingi-Nõmme samanimelise rajooni keskus. 16.VI 2005 liitus Kilingi-Nõmme linn Saarde vallaga.
 Kilingi-Nõmme 1909. aastal |  Kilingi-Nõmme sõjatules (6. juuli 1941) |  Põhjasõja ajal istutatud mänd (15. september 1943) |
Kilingi-Nõmmega seotud tuntud isikuid
Kilingi-Nõmmel on sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson ning arhitekt Reio Avaste.
EE 12, 2003; muudetud 2011
